Printer Friendly

Revolutions as transformers of the value-worlds of people/revolutsioonid vaartusmaailmade teisendajatena.

REVOLUTSIOONI TEORETISEERIMISEST

Revolutsiooni defineerimisest

Revolutsiooni moiste

Revolutsioon on interdistsiplinaarse kasutusega moiste (kultuuri-, teadus-, demo-, agraarrevolutsioon jne), mille teoreetilistest aspektidest ja tolgendusv oimalustest on eesti keeles vahe juttu olnud. Antud artikli keskmes on XX sajandi teise poole Eesti olulisim revolutsioon, nn laulev revolutsioon, mille puhul tahame seda ajaloosundmust kajastada sotsiaalteadustes kasutusel olevate revolutsiooniteooriate valgusel, aga samuti muuta see vaartussotsioloogias kasutatavate empiiriliste uurimuste kaudu hoomatavamaks.

Alustame oma luhiulevaadet revolutsiooni moistest todemusega, et moistlik on vahet teha nn vanaaegse ja modernse lahenemise vahel. (1) Kaua on revolutsiooni moistetud kui tsukliliselt korduvat samade faaside taaslabimist nii looduses kui uhiskondlikus elus. Vana-Kreekas kasitleti perioodiliselt korduvana autokraatia ja demokraatia vaheldumist. Paljudes uhiskondades on elukorralduse aluseks peetud planeetide voi uldse tahistaeva konstellatsioonide regulaarset liikumist. Loodusteadusliku motte arengus on nimetamisvaarne Nicolaus Copernicuse peateos "De revolutionibus orbium coelesticum" (1543). Moodsamast ajaloofilosoofiast on olulised Oswald Spengleri, Arnold Toynbee jt kasitlused kultuuride ja tsivilisatsioonide sunni ning surma rutmilisusest ja tsuklilisusest. Revolutsiooni kui korduse kasitlusele vastandub tema tolgendamine pohjaliku poordena, mille jargi eluvormid, sh uhiskondlikud, ei ole enam samad, mis nad olid enne jarsku muutust. Revolutsiooni kui jarsu ja joulise sotsiaalse poorde kasitlus tekkis alles uusajal, seotult Suure Prantsuse revolutsiooniga. Sellega kaasnes progressiusk ehk arusaam, et iga poore peab viima paremusele, uhiskonna puhastamisele ajale jalgu jaanud struktuuridest, institutsioonidest, seisustest jne.

Kaasaegses sotsiaalteaduses on tunnustust leidnud revolutsiooni mitmed erinevad teoreetilised kasitlusviisid. Olulisematest voib mainida revolutsiooni moistmist klassivoitlusena (klassikaline ja neomarksism), (2) intensiivistuva sotsiaalse mobilisatsioonina (Charles Tilly), (3) fundamentaalsete muutuste ideede saamisena sotsiaalseks praktikaks (Piotr Sztompka) (4) ja uhiskonnas valitseva moraali taieliku teisenemisena (Theda Skocpol). (5)

Revolutsioonid on valtimatud, poordelised lavendi uletamised, mis margivad ajalooepohhide poordumatuid jarjestusi, hetked, milles pannakse paika (galvaniseeritakse) ja kiirendatakse moistlikke ning kasulikke sotsiaalseid protsesse. (6) XX sajandi sotsiaalteoreetiliste analuuside meelisteemadeks on olnud Ameerika revolutsioon (1776), Prantsuse revolutsioon (1789), Vene revolutsioon (1917) ja Hiina revolutsioon (1949), mida uhendab selge poliitilise agenda olemasolu ja varasemate sotsiaalsete suhete vagivaldne ning taielik umberkujundamine voimu haaranud joudude poolt. Huvi Eestis 1990. aastate vahetusel aset leidnud laulva revolutsiooni vastu ei saa rahvusvahelisel tasandil olla liialt suur, voi kui, siis uhe haruna Kesk- ja Ida-Euroopat haaranud sametrevolutsioonist. Seega on Eesti sotsiaalteadlaste eneste asi puuda analuusida toimunut nii, et tekiksid paradigmaatiliselt arusaadavad vordlused ja teoreetilised seletused, mida saaks esitada mainekates erialaajakirjades.

Revolutsiooni pohitunnusteks peetakse: (7)

a) pohjalikku, laiahaardelist, paljumootmelist, uhiskondliku korra tuuma puudutavat pooret, mille jarel hakkavad kehtima sotsiaalse elukorralduse uued printsiibid;

b) senise reziimiga rahulolematute ja seetottu kiiresti mobiliseeruvate, revolutsiooni liidrite ideede praktilise teostamise nimel innustunult tegutsevate rahvamasside olemasolu;

c) tormiliste sundmuste sellist kulgu, mis tavaliselt toob kaasa uhtede sotsiaalsete gruppide vagivalla ja sunduse teiste gruppide (klasside) suhtes.

Kuigi uheksakumnendate vahetusel Eestis aset leidnud sotsiaalseid protsesse ja liikumisi on juba ka monograafiate tasemel analuusitud, (8) ei ole siiski selgust, kuidas kasitleda toimunut revolutsiooniteooria valguses. Probleem on muidugi ulatuslikum ja voib pustitada kusimuse, kas sotsialismi ootamatu kollaps kogu Ida-Euroopas oli ikka klassikalises mottes revolutsioon? Toimunut on nimetatud ka "ennistavaks (reverse) revolutsiooniks", (9) rohutamaks Teise maailmasoja tulemusel "raudse eesriide" taha jaanud rahvaste suveraansuspuudlusi. Vaga ilmeka ja kontsentreeritud vastuse sellele kusimusele annab P. Sztompka: "1989. aasta revolutsioon oli toeline: sellele olid eelnenud rahva ebaonnestunud vastuhakud relvastatud valitsusele, rahvuslikke vabaduspuudlusi oli tabanud kollaps. See oli antikommunistlik revolutsioon, milles puudus otsene vagivald (v.a Rumeenia), kuid kus oli selgelt naha ideele puhendunud rahvamasside tegutsemine, mille tulemusena eelmine kommunistlik reziim alla andis." (10)

Laulev revolutsioon oli samuti toeline sotsialistliku valitsemiskorra vastu suunatud revolutsioon, kuigi see oli veretu ja sellega ei kaasnenud deporteerimisi, vangistamisi ega teisi otseseid vagivallaakte. Rahvamassid mobiliseerusid jarkjarguliselt alates fosforiidisojast 1987. aastal ja lopetades esimese parlamendi innuka valimisega 1992. aastal. Seega oli rahva mobiliseerumine (nn oolaulupeod 1988., Balti kett 1989. aastal jt) Eesti-keskne ja suunatud selgelt igasuguse Kremli-meelsuse vastu. Revolutsiooni ideaal oli oma loomult restitutiivne: eesmargiks seati noukoguliku asjaajamise taielik lopetamine ja 1940. aasta juunisundmustele eelnenud riikliku korra taaskehtestamine. Paralleelselt ja tuge pakkuvalt toimusid samalaadsed Moskva ulemvoimu eiravad rahvaliikumised kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, need kulmineerusid esmalt Berliini muuri langemisega ning seejarel Moskva putsiga 1991. aastal. Kuid erinevalt Poolast, Ungarist, Tsehhoslovakkiast jt oli Baltimaade revolutsioonide omaparaks just soov taastada omariiklus, mis teistes nn sotsialismileeri maades oli ju vormiliselt sailinud. Balti rahvaste mobiliseerumise oluliseks eriparaks oli ka laulupidude traditsioonist saadud masside kultuurilise uhistegevuse kogemuse arakasutamine, suurte rahvahulkade uhislaulmine kui aktiivne protestivorm. (11) Revolutsioonilised ideed ja seda kandev liider kupsesid eelkoige loomingulise intelligentsi hulgas, (12) oma osa oli ka vaheulatuslikel dissidentlikel liikumistel. (13) Laulva revolutsiooni puhul saame konelda nii moderaatide (Rahvarinne) kui konservatiivide (Eesti kodanike komiteed) tiivast, mis eristusid selgemini liidrite ja hagusamalt masside tasemel (s.o paljud tavainimesed pidasid samaaegselt tahtsaks nii uhe kui teise liidrite grupi seisukohti). Uhiskonnakorra muutmist puudutasid ideed Moskva ulemvoimu alt vabanemisest, venelaste kui noukogulikus susteemis privilegeeritud rahvusgrupi volituste piiramisest ja eestlaste rahvustunnete taielikust legaliseerimisest. Erinevalt Leedust (Vilniuse veresaun) ja Latist (Riia tanavalahingud) ei olnud Eestis vanade ja uute joustruktuuride vahel uhtki nimetamisvaarset relvastatud konflikti, kui selleks mitte pidada Interrinde aktivistide poolt initsieeritud mitmeid tanavarahutusi. Uus valitsemissusteem ei tekkinud mitte uleoo voimu haaramise labi, vaid vanade administratiivsete institutsioonide jarkjargulise laialisaatmise voi reformimise teel. Tuupilisele postsotsialistlikule maale omaselt sailitas osa eelmistest voimulolijatest mitmesuguste uute nimetuste all oma reaalse poliitilise voimu ka teisenenud olukorras, suurem osa sovetlikust nomenklatuurist aga kasutas olukorda poliitilise kapitali transformeerimiseks majanduskapitaliks ja alustas edukalt tarkavas eraettev otluses. Otsest revolutsioonilist sundust kasutati noukogude ajal Eestisse elama asunute (valdavalt slaavlased) suhtes, kelle uhele osale ei taganud taasiseseisvunud Eesti Vabariik automaatset kodakondsust ja kellelt hakati paljudel ametikohtadel tootamiseks noudma eesti keele kui ainsa ametliku riigikeele oskust. Taieliku restitutsiooni noudest ja ressursinappusest tingituna levis ka majanduslik vagivald, mis omakorda tekitas kullaltki ulatuslikke ebavordsuse all kannatavaid sotsiaalseid gruppe (sunduurnikud, ootamatult vaesunud pensionarid ja paljulapselised pered ning tootud). Osalt uute voimukandjate poliitilisest tahtest ja osalt seoses puuduliku legislatsiooniga kaotas teatav osa elanikkonnast rea eluks vajalikest vahenditest (ORAS-e (14) tottu oiguse senisele eluasemele, ulatusliku privatiseerimise ja majanduse restruktureerimise tottu senise tookoha jne). Laulva revolutsiooni puhul on vajalik ara markida ka kontrrevolutsiooni oht Interliikumise poolt, mille tegevus rahvuslik-demokraatlike joudude voimulepaasemise jarel 1991. aastal taielikult keelustati.

Revolutsioonide tulemite interpretatsioon teooriakirjanduses (15) rohutab kaht vastandlikku voimalust:

a) ratsionaalne positiivne poore: vahendab sotsiaalset ebavordsust ja suurendab oiglustunnet, suurendab teadmisi olnud ja tulevastest sotsiaalsetest voimalikkustest, tugevdab (oma)riiklust; masse vaadeldakse kui ajaloo demiurge, vajalike muutuste edukaid taideviijaid;

b) vulkaaniline plahvatus: fundamentaalne katkestus sotsiaalse elu jarjepidevuses, mille aluseks pole mingi selge ajalooloogika ja mis ei pea olema tingimata progressiivne ja arukas katse muuta sotsiaalse elu korraldust. Sellisel juhul voib revolutsiooni vaadelda pigem kui katastroofi, aga mitte kui vigade parandust ja patukahetsust valesti elatud aastate parast. Massid on juhtide mangukannideks, kes voivad tegutsedes kaotada piiritunde, muutuda purustavaks jouks, kes hiljem pettuvad oma ettevotmistes ja resigneeruvad, veelgi hullem, "ogivad" oma liidrid ja sageli ka revolutsiooni tulemi.

Laulva revolutsiooni puhul ei ole tulemid koikide Eestis elavate sotsiaalsete ja rahvuslike gruppide jaoks uhemootmelised. Demokraatlikult meelestatud ringkondade tarvis (olenemata keelelis-kultuurilisest kuuluvusest) oli tegu igati positiivse poordega, Eesti riigi pooramisega kasumajanduselt turumajanduse ja parteiliselt diktatuurilt demokraatia teele. Suure hulga sotsialistlikus nostalgias elavate inimeste jaoks on antud poore aga tolgendatav nende varasemat soodsat elukorraldust raigelt ignoreeriva kodanlik-natsionalistlikku laadi riikliku korra kehtestamisena. Tulemi ambivalentne kasitlemine ei ole seejuures laulva revolutsiooni (sametrevolutsiooni) eripara: mis tahes jarsud muutused uhiskonnas ei saa kulgeda koikide sotsiaalsete gruppide vaatevinklist edukatena. "Revolutsioonilised muutused uhiskonnas pole kunagi taielikud ning tulemid on tugevalt varieeruvad", (16) oige mitmed vana korra elemendid osutuvad eluvoimeliseks ka uue korra tingimustes. Revolutsioonilistes ideaalides on palju juttu uhiskondliku solidaarsuse ja vordsuse suurendamisest, tegelikkuses sunnib revolutsiooni praktilises kaigus palju uut ebavordsust ning kaotajat tabab alandus ja voorandus.

Revolutsiooni analuusist

Revolutsioon kui sundmus ja kui protsess (17)

Revolutsiooni kasitletakse sageli ajalooliselt kullaltki tapselt dateeritava sundmusena, milleks on reeglina jarsk poliitiline voimuvahetus. Variantidena poliitilises poordes tuuakse valja: (18) elitaarsed paleepoorded, positsioonide muutustega kaasnev sotsiaalsete kihtide vahetu konflikt, religioosne poore (naiteks islamirevolutsioon), relvastatud riigipoore ehk puts ja impeeriumi kollaps. Poliitilise poorde tulemusena asuvad riigituuri taha uued voimurid ja sellele jargneb sotsiaalsete institutsioonide teisenemine, uute organisatsioonilise kaitumise viiside kujunemine, sotsiaalsete kihtide (klasside) umberpaiknemine voi -sildistamine, omandisuhete muutus, rahvussuhete pingestumine jne.

Laulva revolutsiooni tapse dateerimisega on lood keerulised, sest voimuvahetus sai kull teoks koos noukogude impeeriumi lagunemisega ja selle otseseks ajendiks oli 19. augustil 1991 Venemaal aset leidnud puts, kuid sellele eelnes mitu aastat kestnud rahvusliku vabanemise ideaale kandnud laiade masside mobiliseerumine. Viimane oli oma vormides sageli pigem kultuuriparandi ja eesti rahvuse sailitamist rohutav kui aktiivsele voimuhaaramisele ohutav protsess, mis kestis ule kolme aasta ning milles riikliku taasiseseisvumise idee oli esialgu latentne. Sellesse mahtusid nii 1988. aasta suvesse jaanud oolaulupeod ja muinsuskaitsep aevad Tartus, sovetiaja ulekohut talletavate elulooliste malestuste kogumine, uute rahvariiete omblemise tohutu entusiasm 1989. aasta uldlaulupeo eel, noorte rattamatkad imperialistlikust majanduspoliitikast ohustatud looduskaunitesse paikadesse, luterliku kiriku taaselavnemine jne. Massiliikumiste koige politiseeritumateks institutsioonideks kujunesid muidugi Rahvarinne (algus aprillis 1988) ja Eesti kodanike komiteed (algus veebruaris 1989) ning vastasleerina impeeriumimeelne Interrinne.

Poliitiline mobiliseerumine on revolutsiooni valtimatu komponent, mis pigem alustab kui lopetab ulatusliku sotsiaalse muutuse. Uhe poliitilise voimu asendumine teisega ei tahenda aga kaugeltki revolutsiooni loppu. Uus voim peab suutma end teostada majanduslike, seadusandlike, kultuuriliste ja moraalsete uuenduste generaatorina. Revolutsiooni kui uhiskondliku arengusuuna jarsu ja pohjapaneva muutuse onnestumisest saab konelda vaid siis, kui see on suutnud haarata sotsiaalse elukorralduse koiki olulisi sfaare ja muutunud laiade masside argiteadvuse osaks, nende moraalsete toekspidamiste aluseks.

Niisiis, revolutsiooni ulatuslikumaks eesmargiks on sotsiaalset elu organiseerivate sumboliliste suhete--nimetatud ka vaartusteks, normideks ja kaitumismustriteks--teisenemine. Viimane on koige pikaajalisem, ent samas uhiskonda koige enam muutev revolutsiooniga kaasnev protsess. Piltlikult voime konelda uhiskondlikest institutsioonidest ja vorgustikest kui riistvarast ning kollektiivset teadvust reguleerivatest vaartustest ja normidest kui tarkvarast. Riistvara saab poliitilise tahte ja seadusandlusega uue reziimi poolt suhteliselt kiiresti paika panna, tarkvara aga tuleb kasutama oppida. Uueneva vaartusmaailma omaksvott sotsiaalse agendi poolt ei toimu sugugi sujuvalt, vastupidi, erinevad sotsiaalsed ja rahvusgrupid kaituvad sageli vastuokslikult.

Revolutsiooni interdistsiplinaarsest analuusist koneldes nentigem, et just poliitiline poore on see, mida enamasti ajaloolased tahavad detailideni paika panna, maaratledes, millal vana reziim kukkus ja milliste etappidena kehtestati uus.

Revolutsioon kui sundmus toob kaasa valitsejate asendamise (sageli ka eelmiste voimulolijate tapmise voi represseerimise) ja ametiasutuste, linnade ning tanavate, enamjaolt ka malupaikade (muuseumid, malestusmargid jne) umbernimetamise voi asendamise (Eestis naiteks Tooliste Keldri sulgemine ja Okupatsioonide Muuseumi avamine). Niisuguseid asju on just ajaloolastel suhteliselt monus jalgida.

Revolutsioon kui protsess on pigem sotsiaalteaduslike uuringute objekt (sotsioloogias, politoloogias, sotsiaalpsuhholoogias jt), kus analuusitakse just poorde pikaajalisi tulemusi. Milline ideoloogia millisega vahetus? Millised sotsiaalsed grupid osutusid voitjateks, millised kaotajateks? Kuidas uhed voi teised malukooskonnad (memory community) muutustesse suhtusid ja kuidas nad votmesundmust oma edaspidises elus maletavad? Oluliseks uurimissuunaks on uhiskonna vaartusteadvuse transformatsioon.

Revolutsioon kui sotsiaalse muutumise moodus

Revolutsioon on uks tugevamaid mooduseid uhiskonna tootmisel uhiskonna enda poolt, sotsiaalse uussunni (social becoming) voimsaim valjendusviis. Teisis onu, see on tegutseja (human agent) avaldumise korgpunkt, tema sotsiaalse potentsiaali koige tahtsam ilmnemine, kus ta eneseuletuslikult puudleb sotsiaalse muutuse kiire aratamise poole. (19)

Revolutsiooni puhul koneldakse tema eetilisest tuumast (ethos). Seda saab kasitleda kui uhiskonna uuenemisprotsessis sotsiaalse agendi poolt taotletavat kehtiva normatiivse struktuuri kindlapiirilist muutust ehk umbernormeerimist. Revolutsiooniga seotud struktuur sisaldab reeglina niisugust tuupi vaartusi, nagu oiglus, vordsus, vabadus, solidaarsus, lojaalsus, usaldus (20) jne. Pohimotteliselt on tegemist nn uldinimlike vaartustega, mille konkreetne tolgendus antud ajaloolistes tingimustes tundub revolutsiooniliste joudude seisukohalt ebaadekvaatne ja nad soovivad teadlikult esile kutsuda sellist sotsiaalse elu muutust, mis annaks voimaluse vaartuselis-normatiivse struktuuri aktiivseks teisendamiseks.

Eelmainitud uldinimlike vaartuste pusimine enam-vahem samatahenduslikena kindlapiirilise vaartuskonstellatsiooni (21) piires on iga sotsio-kultuurilise kontinuiteedi oluline tunnus. Revolutsiooniline eetos on aga selline sotsiaalse agendi poolt loodud ideede ja nende elluviimise plaan, mille tulemusena peab muutuma just nimelt vaartuskonstellatsioon ehk vaartuste omavaheline suhestatus. Pohimotteliselt on see diskreetne toiming: revolutsioonilised liidergrupid dikteerivad kogu uhiskonnale soovitava muutuste suuna, aga ka voimaliku re.iimi eelmise vaartusnormatiivse susteemi ulatuslikuks, n-o organiseeritud unustamiseks. Revolutsioonilise eetose imbumine juhtide radikaalsetest plaanidest masside inertsevoitu teadvusse on suhteliselt pikk protsess, mida kasitleme kui uue vaartuskonstellatsiooni teostumist igapaevapraktika tasandil.

Mis tahes sotsiaalse muutuse puhul saab konelda nii kontinuaalsest kui ka diskreetsest aspektist. Revolutsioon on kindlasti ulatuslik katkestus senises sotsiaalses korras, mis tuleb omakorda muuta uuesti pidevaks, rutiinseks kontinuaalseks sotsiaalseks arenguks. Diskreetsus tekib reeglina poliitika valdkonnas ja peab vaartusmaailmade muutumise labi saama sellise kohandatuse, mis voimaldab jatkusuutlikku sotsiaalset elu. Revolutsiooni kui koige radikaalsema sotsiaalse muutuse mojude hindamiseks on vaartusteadvuse uurimine uks paremaid mooduseid.

VAARTUSMAAILMADE TEISENEMINE LAULVA REVOLUTSIOONI TULEMINA

Vaartusteadvuse uurimisest sotsiaalteadustes

Vaartusteadvuse empiirilisest mootmisest

Vaartuste, normide, hoiakute ja uskumuste valda peetakse uldiselt sotsiaalfilosoofide ja teoloogide parusmaaks, moraali uldkaanonite seletamiseks. (22) Viimastel sajanditel on nende formeerumist, kandumist igapaeva ja seal toimuvasse puutud tabada ning ennustada sotsiaalteaduste abil, nii et nende empiiriline mootmine on muutunud sotsiaalpsuhholoogide ja sotsioloogide kae all taiesti tavaliseks ning standardseks toiminguks. Teataval maaral konkureerivateks on kujunenud politoloogilisel baasil arendatud moderniseerumisteooria, (23) mille jargi vaartused muutuvad ja sobituvad teisenevasse sotsiaalsesse keskkonda. Vaga oluline on veel sotsiaalpsuhholoogide loodud alusvaartuste (basic human values) kontseptsioon, (24) mis puuab tabada erinevates uhiskondades peituvat uhist ja inimkondlikult jagatavat vaartustuuma. Viimane omandatakse ja kinnistatakse sotsialiseerimisprotsessi kaigus ning see muutub isiksuse suhteliselt muutumatuks osaks, mille teisenemine on voimalik uksnes sotsiaalselt aarmuslikes oludes. Seda revolutsioon kindlasti ongi.

Eestis on siirdeperioodi vaartuseliseks kaardistamiseks kasutatud mitmeid isiksusekeskse lahenemisega seotud andmestikke. (25) Pohiliselt huvitab meid, kas ja kuidas kajastuvad laulva revolutsiooni loodud muutused inimeste alusvaartuste teisenemises. Eeldame, et taolistel kogu uhiskondliku ja eraelu korrastust labi raputavatel poordemomentidel ulatub hingelise tasakaalu ning seda kinnistava identiteedi leidmine, aga ka vaartuste umberaktsentueerimine iga indiviidi, mitte uksnes poliitiliste voi kultuuriliste institutsioonide tasandile, jattes seelabi subjektide mallu aeg-ajalt veritsevad armid (malestused revolutsiooniaegadest). (26) Oletame, et selline isiklikkuseni ulatuv kultuuriplahvatus leiab kajastust alusvaartuste suhestatuse (konstellatsioonide) umberkorraldumises.

Alusvaartuste jarjestused kakskultuurses Eestis

Eesti on jaotunud kaheks rahvuslik-keeleliseks koosluseks: eestlasteks kui poliselanikeks (luhend E) ja vene keele baasil toimivaks valdavalt hilismigratsiooniliseks multietniliseks kogukonnaks (nimetagem seda tinglikult eestivenelasteks, luhend V). Rahvusruhmade vaartusarusaamade kujunemisalus on olnud ajalooliselt erinev, vastavalt ei saa ka muutused kaasajas olla tapselt uhesugused. Laulev revolutsioon muutis rahvuskoosluste uldist uhiskondlikku asendit vagagi erinevalt, mille tottu on moistlik nende vaartusilmu kasitledes puuda tabada kogukondlikke erisusi.

Jargnevalt kasutatakse eestlastele ja eestivenelastele iseloomulikke vaartusj arjestusi, (27) mis on arvutatud mitmete Balti mere piirkonnas aastatel 1991-2005 toimunud representatiivsete sotsioloogiliste kusitluste vaartusplokkide andmete pohjal. (28) Nimetatud kusitlused muudab vorreldavaks identselt sonastatud vaartuslausete ja identse viie palli skaala (vaga tahtsast taiesti tahtsusetuni) kasutamine. Tulemuste interpreteerimisel tuleb silmas pidada ka kultuurilise ja poliitilise konteksti muutumisest tingitud sonatahenduste semantiliste ning olustikuliste rohkude umberpaiknemist. Tahendab, iga suurena naiv muutus ei tarvitse olla nii radikaalne, kui esmapilgul tundub, ja vastupidi. Lihtsuse mottes vaatleme vaid kolme ajalist loiget viimasest viieteistkumnest aastast: 1991, 1995 ja 2003-2005. (29) Empiiriliseks analuusiks kasutame eelnimetatud valimite vaartusnaitajate aritmeetiliste keskmiste alusel koostatud jarjestuste tabelit (tabel 1), kus on ara toodud vaartuste marksonad ilma nende ankeetides leiduvate taiendseletusteta (vt lisa). Rohutame, et tegu pole uhiskonna eliitide voi revolutsiooniliste liidergruppide vaartusjaotustega, vaid representatiivsete valimitega, kus vastajateks on olnud valdavalt tavainimesed.

Siirdeperioodi vaartusjarjestuste dunaamika Eestis

Stabiilse tuumiku moode

Kiirpilk tabelile veenab, et Eesti inimeste vaartusilmu pole uldiselt tabanud taielik maavarisemine, ent liikumisi nende jarjestustes ules- ja allapoole on meie ajalises kolmikjaotuses suhteliselt palju. Praktiliselt ainult kaks naitajat--tervis ja voimu omamine--raamivad kindlal moel ulalt ning alt ulejaanute valdavalt kolme jargu ulatuses kukkumisi voi tousmisi. Millised on teisenevad vaartuskonstellatsioonid ja kuivord on need revolutsiooniga seostatavad? Kas ka laulva revolutsiooni vaartuskeskmeteks on traditsioonilised vabadus, vordsus, oiglus ja lojaalsus voi on muutusaltimad mingid muud vaartused? Milline voiks olla vaartuskonstellatsioonide teisenemiste ideaalne lopptulemus--kas pohjamaine, n-o vaartustardumus, kus iga jargnev kusitlus on eelmise kloon? Eestis esialgu midagi sellist juhtumas pole ja alusvaartuste oluline liikuvus annab marku uhiskonna ulatuslikust resotsialiseerumisest, vaartussuhete umbermotestamisest indiviidi tasandil, et sealt teisenenud sotsiaalsete normidena valja ilmuda.

Koigepealt muutuste ulatusest: kuni kolme jargu ulatuses (vahemalt uhes rahvuslikkeelelises koosluses) on muutunud uheksa vaartust, nelja-viie jargu ulatuses--kaheksa ja ule kuue jargu--samuti kaheksa. Rootslaste ja soomlaste sama perioodi vaartusnaitajatega vorreldes on toepoolest tegu muutuste keerises toimiva Eestiga, sest teistel pohjarahvastel selliseid ulatuslikke muutusi lihtsalt pole. Rootsis teevad enama kui kolmejargulise huppe oiglus, puhas keskkond ja rahu maailmas, (30) soomlastel pole sedagi. (31)

Seega on vaartusjarjestuste umberkorraldumisel olnud kaunis tugev seos uhiskonnas aset leidnud poliitilise ja majandusliku poordega. Osa vaartuste muutumistest on samasuunaline (lineaarne, poordumatu), osa poordub tagasi (teeb vonke), osa puudutab rohkem eestlasi ja osa eestivenelasi. Samas ei muuda oma positsiooni koik vaartused, jalgitav on ka muutumatu tuumik, mis alusvaartuste (basic human values) puhul ongi oodatav tulemus. Sellise pusiva tuumiku olemasoluta, kus vaartuste muutus ei uleta kolme jarku (joon 1) ja mis sisaldab vaartusi nii jarjestuse ulemisest kui alumisest osast, puuduksid uhiskonnal pidepunktid, mille umber uut vaartuskonstellatsiooni ules ehitada.

[FIGURE 1 OMITTED]

Alusvaartuste suhteliselt suurt pusivust ja inertsi iseloomustavad andmestikus need komponendid, mis labi kogu kasitletava perioodi sailitavad suures osas oma koha vaartuste jarjestustes ning mida voib seega pidada antud keelelis-kultuuriliste ruhmade kestvuse tagajateks ka labi keeruliste aegade.

Tabeli ulaosas ei muuda oma asendit tervis ja ausus individuaalsete ning rahu maailmas ja riigi julgeolek uhiskondlike valjunditena. Tagasivonke 1995. aastal teeb puhas keskkond, sailitades lopuks siiski oma korge staatuse, samuti toimib keskmiste hulka kuuluv armastus. Tabeli alaosas pusivad stoiliselt oma kohal voimu omamine, uhiskondlik tunnustus, huvitav elu ja joukus, samuti tabeli keskele purgiv eneseteostus (eestlastel korgemal kui eestivenelastel). Voimu omamist peetakse kas voimatuks voi ebasoovitavaks, aga ka joukus pole kiitlemiseks. Seega iseloomustab eestimaist postsotsialistlikku situatsiooni vahene huvi voimu omamise ja uhiskondliku tunnustuse jarele (sotsiaalne passiivsus?). Huvitav on eneseteostuse paigutuse suhteline muutumatus--vastupidi eeldusele, et kapitalism peaks just selle vaartuse oluliseks mangima. Sotsialistliku egalitarismi jarelmoju peegeldub joukuse tagasihoidlikus positsioonis: viisteist aastat turumajanduslikku uhiskonda pole suutnud murda aastakumnetes vormunud suhestusi. Vaga spetsiifiline on eesti uhiskonnale seegi, et lunastus on pea tundmatu. 1991. aasta rekristianiseerimise tuhinas tuleb ta moneti nahtavale (nii E kui V puhul), kuid taandub usna kiiresti.

Eelnimetatutele sekundeerivad sama mooduka kolmese muutusintervalliga eestlaste puhul tugev perekond, sisemine harmoonia ja tarkus tabeli ulaosas ning mugav elu tabeli alaosas. Eestivenelaste puhul toimub samasugune asendimuutus: eneseaustuse, vabaduse, armastuse osas tabeli algupoolel ja kauni maailma ning lunastuse osas lopupoolel.

Seega on juba algusest sisse kodeeritud rahvuslik-kultuuriline eristumine: a) eestlastele on tahtsam iseenda ja oma lahiumbrusega toimetulek, kodu, hingeline tasakaal ning haritus; b) eestivenelastele enesevaartustamine pigem valiste hinnangute peeglis, et teised neid austaksid ja armastaksid koige kauni taustal. Selline on kultuuriliselt pusiv siseilm, mille suhtelisele paikapandusele toetutakse ka jarskude muutuste tingimustes. Seega pole (ega saagi olla) laulva revolutsiooni poolt vallandatud poore olnud nii pohjalik, et see puudutaks uhiskondliku koe pohilisi turvaelemente. Viimane kehtib molema rahvusruhma puhul ja selles avaldub puue sailitada kontinuiteeti, arengu tasakaalulisust.

Suurte vaartusvonkumiste moode

Nagu eelpool mainitud, on laulva revolutsiooni jargses siirdeperioodis nii molema kooskonna kui ka kolme perioodi koguvordluses oma asendit vaartusjarjestustes vahemalt kuue jargu vorra muutnud kaheksa vaartust (joonisel 2 on vaatlusest valja jaetud semantiliselt ambivalentsed meeldiv elu ja mugav elu). Vaartuskonstellatsioonide olulisteks kujundajateks on tousnud vagagi isikulised naitajad: onn, toeline soprus, eestivenelastel ka sisemine harmoonia ja tarkus, eestlastel kaunis maailm ning eneseaustus, mis on moodunud eneseteostusest.

Esmapilgul naib, et nimetatud vaartuste suur dunaamika annab tunnistust liberaalse ja indiviidikeskse uhiskonna hoogsast arengust. Kuid kas see ikka on nii?

Onn osutub voluvaartuseks, mis naib mootvat (tegelikult voi kujutluslikult) indiviidi elu summaarset kvaliteeti. (32) Kuid kas see eestlaste kaheksa ja poole ning eestivenelaste kolme jargu suurune tous revolutsioonijargses ohustikus ongi pelgalt isiksusekeskselt seletatav, eriti seetottu, et eestivenelaste vastav dunaamika on oluliselt tagasihoidlikum? Pigem pakuks valja W. Schivelbuschi (33) seisukoha tormiliste ajaloosundmuste (kaotused sojas, revolutsioonide keerised, jarsud majanduskollapsid jne) lopule jargnevast sotsiaalse taastumise palangust. Onn polegi siis vaga isiklik asi, vaid pigem riikliku iseseisvumise draamale jargneva kollektiivse triumfi (34) avalikuks kuulutamine. Sellist kollektiivset seisundit voiks sonastada ligikaudselt nii: parast vabakssaamist tahame olla onnelikud.

[FIGURE 2 OMITTED]

Janu hingelise tasakaalu ja toelise sopruse jarele on suurem vabadusihast, oiglustundest ja vordsusest. Toelist soprust voiks seostada revolutsioonijargses ohustikus kaotatud institutsionaalse voi korporatiivse lojaalsuse asendumisega marksa isikulisema usaldussuhtega. See margib pigem eneseteostust ja toe otsimist nendelt, keda reaalselt tuntakse ning kellelt toesti abi loodetakse. Samal ajal on molemas rahvusgrupis vahe muutunud vaga isiklike hinnangulis-taotluslike vaartuste nagu eneseaustus ja eneseteostus suhteliselt madal positsioon. Eestlastel on esimesel juhul margatav kindel tousutrend (17. kohalt 11. kohale), eestivenelased jaavad pidama tapselt keskel--13. kohal. Kas see ilmutab eestlaste enesekindluse kasvu seoses omariiklusega? Eneseteostus, mis peaks olema kapitalistliku efektiivsuse uks sisevedrusid, touseb eestlastel 14. kohale, aga langeb eestivenelastel 19. kohale.

Seega kasvatavad oma tahtsust ulmaliselt abstraktsed soovvaartused, sellal kui asiselt vajalikud kaituvad inertselt, et mitte oelda mitte-revolutsiooniliselt. Seega pole tee kollektivismilt individualismile nii nobe, nagu arvatakse.

Suurim kaotaja on tehnika areng: vaartuste esikolmandiku piirilt langeb ta viimaste sekka. Omajagu on siin tegemist sovetliku mustifikatsiooni hajumisega, sest uha taiuslikumate seadmete loomine oli ju sotsialistliku progressi moodupuu ja kapitalismile n-o arategemise moodus. Teisalt on kogu arenenud maailm praeguseks pilgeni tais uha taiuslikumat tehnikat ja seega ei vaja see erilist tunnustamist. Ja kolmandaks: nagu tehnika globaalne levi naitab, ei suurenda see ei riiklikku ega isiklikku turvatunnet ja pole seega vaartusena enam olulisim.

Revolutsioonilise eetosega seostuvad vaartused Eestis

Lopuks vaatleme neid vaartusi, mida on traditsiooniliselt revolutsioonilisteks peetud. Kolmiku oiglus-vabadus-vordsus (35) asend alusvaartuste konstellatsioonis on muutunud (joon 3).

Eestlastele on kaks esimest vaartuste esikolmandikus kaotanud positsiooni ja vordsus on eelviimaselt kohalt korgemale tousnud. Seejuures on eestlastel kolmiku omavaheline suhtejarjekord sailinud. Eestivenelastel on aga oiglus ja vordsus vahetanud kohad ning jaanud ajaperioodiks 2002-2005 vabadusest allapoole, kuid ka siin ei ulatu ukski neist vaartustest enam esikolmandikku. Seega on kolmiku oiglusvabadus-vordsus tahtsus kahanenud, laulva revolutsiooni kulg on nende tiibu karpinud ja nende koha on hoivanud teised, uues situatsioonis olulisemad vaartused. Ootuslik motivatsioon, et kolmiku oiglus-vabadus-vordsus korge hindamine toob kaasa uue, parema uhiskonna, on realiseerunud hoopis nende vaartuste eneste tahenduse vahenemises uldjarjestustes. Samas on kasutatavate vaartusjarjestuste (tabel 1) aluseks olnud keskmised hindepallid joudsalt kasvanud ja respondentide hinnangud vaartustele viimastel kusitlustel marksa korgemad kui 1991. aastal. Naiteks on eestivenelastel kasvanud vabaduse hinne 1991. aasta 3,95-lt 2005. aasta 4,53-ni, vordsustudes nii praktiliselt eestlaste omaga (kellel on viie palli skaalal vastavalt 4,48 ja 4,49). Seega on jarjestikuliste muutuste vordlemine marksa olulisem kui hindepallide erinevus.

[FIGURE 3 OMITTED]

Eestlaste jaoks on vaartuste uldine jarjestikuline asend paremini paigas juba 1995. aastaks, eestivenelastel aga jatkub selle otsimine terve aastakumne ega ole praegugi ilmselt loplik. Revolutsiooniline eetos on aja kulgedes sattunud silmitsi elukondliku stabiliseeriva pragmatismiga, kus korged aated loevad vahem. Naiteks oigluse suhteliselt korgetest hindepallidest hoolimata (eestlastel vastavalt 1991. aastal ja viimatises perioodis 4,57 ning 4,49 ja eestivenelastel 4,12 ning 4,45) on selle asend vaaruste hierarhias jarjekindlalt keskmiste sekka langenud. Kas see tahendab, et usk seaduslikesse lahendustesse kahaneb, voi hoopis seda, et uhiskonna seaduslik raam on uha rohkem paigas? Voi hoopis seda, et seaduste maailm eraldub isiklikust uha kaugemale, inimvalisteks, muutmatuteks taustateguriteks ja revolutsioon on oma lahenduse leidnud? Oluline on margata, et vordsuse teatavast allasurumisest hoolimata on see eestivenelastel jarjestuses kaks korda korgemal positsioonil kui eestlastel. Vordsus on jaanud nende vaartusteadvuses oluliseks revolutsioneerivaks elemendiks, mille naiteid on paevapoliitika argipaev tais. Samal ajal ei vaartusta eestlased vordsust uleliia, mis loob juba loomult konfliktse situatsiooni. Seega on Eestis laulva revolutsiooni tulemusel selle traditsioonilised abstraktselt heroiseerivad vaartuskandjad oma asendit oluliselt muutnud.

KOKKUVOTE

1. Revolutsioon on sotsiaalse muutumise (social change) erijuht, mil muutused toimuvad kiirendatult, vallanduvad sageli ootamatult ja vagivaldselt ning mojutavad suurema osa uhiskonnaliikmete edaspidist elukaiku.

2. Revolutsiooni saab kirjeldada ja analuusida vagagi erinevate parameetrite ning allikate alusel. Lahtepunktiks olgu ikkagi jarskude muutuste laiapinnaline dunaamika. Uheks revolutsiooni kajastuseks on vaartusilmade suhteliselt kiire ja oluline teisenemine.

3. Revolutsiooni puhul saame konelda selle avalikust ja peidetud dimensioonist. Avalikult toimuvate/toimivate valitsemisvormide, sotsiaalsete institutsioonide, kodanikualgatuse jt muutuste manifestatsioon, mida saab kontrrevolutsiooniliste joudude poolt siiski kahtluse alla seada ja koguni tuhistada. Marksa peidetumalt kulgeb kogu uhiskonna vaartusnormatiivse susteemi umberkujunemine, mis votab aega aastaid ja koguni aastakumneid, kuid mis pohimotteliselt on poordumatu protsess.

4. Laulev revolutsioon on suurel maaral muutnud Eesti rahvusruhmade vaartuskonstellatsioone. Oluliselt on vaartusjarjestustes muutnud oma asendit nn revolutsioonilised vaartused (oiglus, vabadus, vordsus). Kahel vaadeldaval keelelis-kultuurilisel kooslusel on oma vaartusmaailmade umberformeerumisel (resotsialiseerimisel) muidki olulisi erisusi, kuid molemad jagavad onne, sisemise harmoonia ja toelise sopruse esiletousu ning tehnika arengu tahtsustamise hoogsat langust.

TANUAVALDUS

Artikkel on teostatud Eesti Teadusfondi (grant nr 7030) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtfinantseerimisprojekti nr 0130008307 raames.

LISA

TAIELIK VAARTUSJARJESTUSI MOODISTAVATE ANKEETKUSIMUSTE LOEND

* Armastus (hingeline, suguline kiindumus ja lahedus)

* Ausus (toe ja sudametunnistuse jargimine)

* Eneseaustus (enesest lugupidamine, oma vaartuse tunnetamine)

* Eneseteostus (endale oluliste eesmarkide saavutamine)

* Huvitav elu (ponev, aktiivne)

* Joukus (majanduslik heaolu)

* Kaunis maailm (looduse, kunsti ilu)

* Lunastus (hingeline puhastumine)

* Meeldiv elu (meeldivalt kulgev, naudingut pakkuv)

* Mugav elu (probleemideta, heaoluline)

* Puhas keskkond (reostamata loodus)

* Rahu maailmas (sodade ja vagivalla puudumine)

* Riigi julgeolek (turvalisus, kaitstus runnakute eest)

* Sisemine harmoonia (hingeline tasakaal)

* Tarkus (kups elukasitlus)

* Tehnika areng (taiuslikumate seadmete loomine)

* Tervis

* Tugev perekond (kooskola, vastastikune moistmine)

* Toeline soprus

* Vabadus (soltumatus, valikuvabadus)

* Voimu omamine (voimalus asjade kaiku juhtida, suunata)

* Vordsus (koigile uhesugused voimalused)

* Oiglus (tasu vastavus tehtule)

* Onn (rahulolu eluga)

* Uhiskondlik tunnustus (tahelepanu, poolehoid)

(1) Goldstone, J. Revolution.--Rmt: The Blackwell Dictionary of Twentieth Century Social Thought. Toim W. Outhwaite, T. Bottomore, E. Gellner, R. Nisbet, A. Touraine. Blackwell Publishers, Oxford, 1995, 561.

(2) Pohjalikum eestikeelne revolutsiooni marksistlik kasitlus kuulub prof Rem Blumile ja on avaldatud ligi neli aastakummet tagasi: Blum, R. Sotsiaalse revolutsiooni teooria. Eesti Raamat, Tallinn, 1969.

(3) Tilly, C. From Mobilization to Revolution. Random House, Reading, Mass., 1978.

(4) Sztompka, P. The Sociology of Social Change. Blackwell Publishers, Oxford, 1993.

(5) Skocpol, T. States and Social Revolutions: A Comparative Analysis of France, Russia, and China. Cambridge University Press, Cambridge, 1979.

(6) Sztompka, P. The Sociology, 305.

(7) Siinkohal on kasutatud ideeallikatena: Marshall, G. Oxford Dictionary of Sociology. Oxford University Press, Oxford, 1998, 553-554; Goldstone, J. Revolution; Sztompka, P. Society in Action. The Theory of Social Becoming. University of Chicago Press, Chicago, 1992, 175-180.

(8) Lauristin, M., Vihalemm, P., Rosengren, K. E., Weibull, L. (toim). Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition. Tartu Ulikooli Kirjastus, Tartu, 1997; Aarelaid, A. (toim). Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Jaan Tonissoni Instituut, Tallinn, 1996; Ruutsoo, R. Civil Society and Nation Building in Estonia and the Baltic States. Lapin yliopisto, Rovaniemi, 2002.

(9) Marshall, G. Oxford Dictionary, 554.

(10) Sztompka, P. The Sociology, 305.

(11) Aarelaid, A., Kannike, A. The End of Singing Nationalism as Cultural Trauma.--Acta Historica Tallinnensia, 2004, 8, 77-98.

(12) Loomeliitude uhispleenum 1.-2. aprillini 1989.

(13) Ruutsoo, R. Civil Society, 198-211.

(14) ORAS--omandireformi aluste seadus, mis oli oma loomult restitutiivne ja jattis tagastamisele kuuluvate majade elanikud ilma oigusest erastada senine elamispind.

(15) Sztompka, P. Society in Action, 170.

(16) Marchall, G. Oxford Dictionary, 554.

(17) Revolutsiooni kui sundmuse ja kui protsessi eristamisest koneleb ka Goldstone, J. Revolution, 560.

(18) Tilly, C. From Mobilization to Revolution, 198.

(19) Sztompka, P. Society in Action, 175.

(20) Samas.

(21) Vaartuskonstellatsiooni all moistame uhiskonnas toimiva kindla hulga vaartusnormatiivsete hoiakute omavahelise suhestatuse mustrit. Uhiskondliku arengu kaigus tekib kindlasti juurde uusi vaartusi, kuid pohilisem on siiski seniste vaartuste hierarhiline umberpaiknemine.

(22) Vt nt Joas, H. The Genesis of Values. University of Chicago Press, Chicago, 2000.

(23) Inglehart, R., Welzel, C. Modernization, Cultural Change, and Democracy. Cambridge University Press, Cambridge, 2005.

(24) Rokeach, M. The Nature of Human Values. Free Press, New York, 1973; Schwartz, S. H. Basic human values: their content and structure across countries.--Rmt: Valores e comportamento nas organizacoes. Toim A. Tamayo, J. B. Porto. Vozes, Petropolis, 2005, 21-55.

(25) Lauristin, M., Vihalemm, T. Changing value systems: civilizational shift and local differences.--Rmt: Lauristin, M., Vihalemm, P., Rosengren, K. E., Weibull, L. (toim). Return to the Western World, 243-263; Kalmus, V., Vihalemm, T. Eesti siirdekultuuri vaartused.--Rmt: Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21. sajandi algul: ulevaade uurimuse "Mina. Maailm. Meedia" tulemustest. Tartu Ulikooli Kirjastus, Tartu, 2004, 231-250.

(26) Szakolczai, A., Fustos, L. Value systems in axial moments.--European Sociological Review, 1998, 14, 211-229.

(27) Kummagi koosluse ja iga valitud ajavahemiku jaoks jarjestatakse vastava kusitluse koik 25 vaartust aritmeetiliste keskmiste alusel nii, et eelistatuim saab vaartuse 1,0 ning viimane 25,0. Keskmiste suure laheduse korral voetakse neid jagatuina ja naiteks 1,5 tahendab teisel-kolmandal kohal.

(28) Lahteallikaina on kasutatud andmestikke Tartu sotsioloogide (projektijuht professor Marju Lauristin) kaasabil teostatud projektidest "Balticom" (1991.1995) ja "Mina. Maailm. Meedia" (2003 ja 2005), mis sisaldavad Eesti vaartusorientatsioonide andmestikku nn laiendatud Rokeachi kusimustiku baasil, samuti 2004. aasta meedia- ning 2005. aasta vaartuskusitlustest (projektijuhid vastavalt professor Goran Bolin ja vanemteadur Indrek Tart).

(29) Siin on saadud jarjestuste alusel keskmistatud ja omakorda uuesti jarjestatud neli kusitlust (2003, 2004 ning kaks aastast 2005). Antud artikli maht ei voimalda analuusikaigu detailset kirjeldust.

(30) Autorite arvutused 2002. ja 2004. aasta Rootsi meediakusitluste vaartusplokkide pohjal.

(31) Puohiniemi, M. Arvot, asenteet ja ajankuva. Limor Kustannus, Vantaa, 2002.

(32) Haller, M., Hadler, M. How social relations and structures can produce happiness and unhappiness: an international comparative analysis.--Social Indicators Research, 2006, 75, 169-216.

(33) Schivelbusch, W. The Culture of Defeat: On National Trauma, Mooring, and Recovery. Metropolitan Books, London, 2003.

(34) Giesen, B. Triumph and Trauma. Paradigm Publishers, Boulder, 2004.

(35) Eespool nimetatud seitsmest revolutsioonilise eetosega seotud vaartusest leiab meie poolt kasutatud vaartuskusitluste andmestikes kajastamist vaid mainitud kolmik.

Aili AARELAID-TART ja Indrek TART

Tallinna Ulikooli nuudiskultuuri uurimiskeskus, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Eesti; aarelaid@tlu.ee, itart@tlu.ee
Tabel 1. Vaartusjarjestused Eestis 1991-2005

Vaartused                E 1991      E 1995     E 2003-2005

Tervis                     1,0         1,0           1,0
Rahu maailmas              2,5         3,0           4,0
Puhas keskkond             2,5         6,5           4,0
Riigi julgeolek            5,0         2,0           2,0
Tugev perekond             4,0         4,0           7,0
Ausus                      6,5         5,0           6,0
Oiglus                     6,5         9,5          11,0
Vabadus                    8,0        12,0          12,0
Tehnika areng              9,0        19,0          19,0
Tarkus                    10,0        13,0          13,0
Sisemine harmoonia        11,5         9,5          11,0
Toeline soprus            11,5         9,5           8,0
Armastus                  13,5         9,5          10,0
Onn                       13,5         6,5           5,0
Eneseteostus              15,0        16,0          14,0
Eneseaustus               16,0        14,5          11,0
Kaunis maailm             17,0        17,0          10,0
Meeldiv elu               18,0        14,5          16,0
Mugav elu                 19,5        18,0          20,0
Lunastus                  19,5        24,0          24,0
Joukus                    21,5        22,0          20,0
Huvitav elu               21,5        21,0          21,0
Vordsus                   23,5        20,0          20,0
Uhiskondlik tunnustus     23,5        23,0          23,0
Voimu omamine             25,0        25,0          25,0

Vaartused                V 1991      V 1995     V 2003-2005

Tervis                     1,0         1,0           1,0
Rahu maailmas              2,5         2,5           3,0
Puhas keskkond             2,5         6,5           4,0
Riigi julgeolek            4,0         2,5           2,0
Tugev perekond             7,0        11,0           8,0
Ausus                      9,5         9,5           8,0
Oiglus                     5,0         6,5          12,0
Vabadus                   11,5        12,0          10,0
Tehnika areng              9,5        21,5          20,0
Tarkus                    17,0        14,5          13,0
Sisemine harmoonia        13,0         6,5           8,0
Toeline soprus            11,5         6,5           7,0
Armastus                  14,5         9,5          14,0
Onn                        7,0         4,0           4,0
Eneseteostus              18,0        16,5          19,0
Eneseaustus               14,5        13,0          13,0
Kaunis maailm             16,0        14,5          15,0
Meeldiv elu               24,0        18,0          22,0
Mugav elu                 23,0        23,5          16,0
Lunastus                  21,0        21,5          24,0
Joukus                    19,0        19,5          22,0
Huvitav elu               20,0        19,5          18,0
Vordsus                    7,0        16,5          14,0
Uhiskondlik tunnustus     22,0        23,5          21,0
Voimu omamine             25,0        25,0          25,0
COPYRIGHT 2008 Estonian Academy Publishers
No portion of this article can be reproduced without the express written permission from the copyright holder.
Copyright 2008 Gale, Cengage Learning. All rights reserved.

Article Details
Printer friendly Cite/link Email Feedback
Author:Aarelaid-Tart, Aili; Tart, Indrek
Publication:Acta Historica Tallinnensia
Date:Jun 1, 2008
Words:5106
Previous Article:Reflecting a transition in the gender order--case of Noukogude Naine/Eesti Naine magazine/soorollide kasitluse muutumine ajakirjas Noukogude...
Next Article:On the historical periodisation of Estonian cultural policy/Eesti kultuuripoliitika ajaloolisest periodiseerimisest.

Terms of use | Privacy policy | Copyright © 2021 Farlex, Inc. | Feedback | For webmasters |