Printer Friendly

RAHVUSVAHELISE TOOORGANISATSIOONI 1928. AASTA KONVENTSIOON NR 26 MIINIMUMPALGA KINDLAKSMAARAMISE MEETODITE KOHTA JA EESTI.

KONVENTSIOONI MIINIMUMPALKADE KINDLAKSMAaAaAeAaAaAaAeAaRAMISE MEETODITE KOHTA SAaAaAeALN

Iga inimene vajab inimvAaAaAeAnAaAaAeAnrseks eluks toimetulekuvahendeid. InimvAaAaAeAnAaAaAe elutingimusteks, eelkAaAaAeA ige inimeste pAaAaAeA hivajaduste rahuldamiseks on miinimum-sissetu tagamisel oluline tAaAaAeAnhtsus. Miinimumpalga ehk alampalga (1) kAaAaAeA s oli Rahvusvahelise TAaAaAeA AaAaAeA organisatsiooni (ILO) tAaAaAeAnhelepanu keskmes organisat loomise algusest peale 1919. aastal. ILO 1919. aasta pAaAaAeA hikirja preambul oli AaAaAeA eldud, et pAaAaAeA siva rahu kindlustamine maailmas on vAaAaAeA imalik Aa siis, kui valitseb sotsiaalne AaAaAeA iglus, mille saavutamiseks on vaja kiires parandada rahulolematuse allikaks olevaid tAaAaAeA AaAaAeA tajate tAaAaAeA AaAaAeA tingimusi, se kindlustada neile AaAaAeAnraelamist lubav palk. (2) Et miinimumpalga kAaAaAeA simu aktiivselt tegelema asuda, oli esmalt vaja liikmesriikides kehtivate miinimumpalkade sAaAaAeA steemide kohta infot hankida ja nii tegi ILO juhtivorgan--HaldusnAaAaAeA ukogu--tAaAaAeAnitevorg Rahvusvahelisele TAaAaAeA AaAaAeA bAaAaAeA roole, 1921. aastal AaAaAeA lesandeks lAaAaAeAnbi v uuring. See nAaAaAeAnitas, et miinimumpalk oli kehtestatud vaid mAaAaAeA nes liikmesrii sealhulgas Austraalias, Prantsusmaal, Uus-Meremaal, Norras ja AaAaAeALhendkuningriigi AaAaAeALheski riigis aga ei kehtinud palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnr AaAaAeA leriiklikult, vai AaAaAeA ksikutes majandussektorites. (3) Eesti kuulus nende riikide hulk kus miinimumpalk oli seadusandlikult kehtestamata ja kindlaks mAaAaAeAnAaAaAeAnra ka kollektiivlepingutega, mille sAaAaAeA lmimine oli Eestis alles lapsekingade Palgad mAaAaAeAnAaAaAeAnras endiselt AaAaAeA hepoolselt tAaAaAeA AaAaAeA andja, sest ei valit riigikogu, kes mAaAaAeA lemad olid seisukohal, et tAaAaAeA AaAaAeA liste palgad on madalad (230 marka pAaAaAeAnevas, 5750 marka kuus), ei kiitnud heaks sotsiaaldemokraati 1925. aastal esitatud palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnra seaduseelnAaAaAeA u. (4) EelnAaAa mis nAaAaAeAngi ette kehtestada kAaAaAeA igi AaAaAeA le 20-aastaste palgatAaAaAeA AaAaAeA l elatusmiinimumile (6) vastav palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnr ja maksta mees- ning naistAaAaAeA AaAaAeA vAaAaAeA rdset tasu vAaAaAeA rdvAaAaAeAnAaAaAeAnrse tAaAaAeA AaAaAeA eest, tagasilAaAaAeA kkamist pAaAaAeA kehtestamisega seotud suurte kuludega, mis kAaAaAeAnisid Eesti majanduse ras olukorra tAaAaAeA ttu riigile AaAaAeA le j

Kuna enamikus ILO liikmesriikides puudus miinimumpalkade sAaAaAeA steem, m garanteerinuks tAaAaAeA AaAaAeA tajatele vAaAaAeAnhemalt minimaalse elatustaseme, ILO HaldusnAaAaAeA ukogu selle lAaAaAeA nga tAaAaAeAnitmiseks vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tada ra standardi. Esimeseks sammuks sel teel oli kAaAaAeA simustiku koostamine, teada saada, milline on liikmesriikide seisukoht rahvusvahelise standardi kehtestamiseks, mis mAaAaAeAnAaAaAeAnraks kindlaks meetodid miinimumpalga vAaAaAeAnljaarvutam

25. maist kuni 16. juunini 1927 Genfis toimunud ILO 10. konverentsi AaAaAeA heks AaAaAeA lesandeks oligi koostada ja heaks kiita kAaAaAeA simustik, mille va alusel oli vAaAaAeA imalik vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tada konventsioon miinimumpalga kindlaksmAaAa meetodite kohta. KAaAaAeA simustiku koostamiseks moodustatud 42-liikmeli Briti valitsuse esindaja Humbert Wolfe juhitud komisjoni tAaAaAeA AaAaAeA s os ka Eesti delegatsiooni valitsuse esindaja, tAaAaAeA AaAaAeA - ja sotsiaalministeer tAaAaAeA AaAaAeA kaitse- ja sotsiaalkindlustuse osakonna direktor Johannes So KAaAaAeA igi konverentsil osalejate arvamused ei langenud kokku ja kAaAaAeA ige suure erimeelsusi tekitas tulevase konventsiooni kehtivusala kAaAaAeA simus. Saks Austria ja Hollandi esindajad olid arvamusel, et konventsioon peaks kehtima ainult kodutAaAaAeA AaAaAeA liste (7) suhtes, kuna nad olid kAaAaAeA ige vAaAaAeAnhem organi ning nende palgad olid teiste tegevusalade palgatAaAaAeA AaAaAeA listega vAaAaAeA r kAaAaAeA ige madalamad. Palkade alammAaAaAeAnAaAaAeAnrade kehtestamist neil tAaAaAeA AaAaAeA a tAaAaAeA AaAaAeA liste kutseorganisatsioonid suutsid palgakAaAaAeA simuses tAaAaAeA AaAaAe kokku leppida, pidasid nad isegi kahjulikuks, kartes, et tAaAaAeA AaAaAeA an hakkavad seadusandlikult kehtestatud palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnra palgatarii kasutama. Suhteliselt kAaAaAeA rgete palkadega riigid, eesotsas Inglism ja Kanadaga, soovitasid vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tada regulatsiooni, mis sisaldab Aa pAaAaAeA himAaAaAeA tteid miinimumpalga vAaAaAeAnljaarvutamiseks. Osa konverentsist osavAa ei pidanud AaAaAeA ldse vajalikuks miinimumpalgaga seotud kAaAaAeA simuste reguleeri rahvusvahelisel tasandil. Just sellist seisukohta vAaAaAeAnljendas Itaal delegatsiooni liige Enrico Marchesi, kes mAaAaAeAnrkis, et paljud miinimumpalga seotud kAaAaAeA simused on lahtised ja seetAaAaAeA ttu pole aeg kAaAaAeA ps asuda miinimu rahvusvaheliselt reguleerima. Ta juhtis tAaAaAeAnhelepanu sellele, et ainu 18 liikmesriigis on miinimumpalk seadusandlikult kehtestatud, kusjuures miinimumpalga vAaAaAeAnljaarvutamise meetodid ja pAaAaAeA himAaAaAeA tted on riigiti erinevad ning enamikus riikides (v.a Suurbritannia ja Ungari) ei hAaAaAeA l regulatsioon pAaAaAeA llumajandussektori tAaAaAeA AaAaAeA tajaid. Vaatamata seisuk et rahvusvahelise konventsiooni jAaAaAeAnrele puudub tungiv vajadus, toet ta soovituse vAaAaAeAnljatAaAaAeA AaAaAeA tamist kodutAaAaAeA AaAaAeA liste miinimumpalkade m meetodite kohta. (8) Suurbritannia delegatsiooni nAaAaAeA unik Herbert K tuletas konverentsil osalejatele meelde, et konverentsi AaAaAeA lesanne heaks kiita kAaAaAeA simustik miinimumpalga kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite mitte aga kokku seada konventsiooni vAaAaAeA i soovituse eelnAaAaAeA u. Ta rAaAaAeA et Briti tAaAaAeA AaAaAeA andjad on igasuguse valitsusepoolse sekkumise vast eelistavad palgad kokku leppida kollektiiv-lepingutega. (9)

Teiste hulgas esines konverentsil sAaAaAeA navAaAaAeA tuga Eesti delegatsiooni tAaAaAeA Aa esindaja Joosep Rukki, kes kritiseeris Eesti valitsuse sotsiaalpoliitikat, sealhulgas palgapoliitikat. Ta mAaAaAeAnrkis, et Eestis on tAaAaAeA AaAaAeA liste vAaAaAeAnga madalad ja katavad vaid kolmandiku kuni poole tegelikest vajadustes TAaAaAeA AaAaAeA liste korduvatele nAaAaAeA udmistele palka tAaAaAeA sta on tAaAaAeA AaAaAeA and keeldumisega. Samuti mAaAaAeAnrkis ta, et Eestis suureneb tAaAaAeA AaAaAeA puudus j tAaAaAeA AaAaAeA tute abistamiseks on vAaAaAeAnhe tehtud, on sagenenud enesetapud ela vajalike vahendite puudumise tAaAaAeA ttu. AaAaAeALhinemis- ja streigi-vabadu vaid paberil ning seetAaAaAeA ttu on paljud Eestist emigreerunud. Oma sAaAaAeA ga negatiivse sAaAaAeA navAaAaAeA tu lAaAaAeA petas ta siiski positiivsete nootidega, ava lootust, et Rahvusvaheline TAaAaAeA AaAaAeA bAaAaAeA roo teeb kAaAaAeA ik selleks, et ILO pAaAa fikseeritud printsiibid liikmesriikides ellu viidaks. (10)

Konverents kiitis kAaAaAeA simustiku minimaalpalga kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise mee kohta heaks ja otsustas 89 poolthAaAaAeAnAaAaAeAnlega teha Rahvusvahelisele TAaAaAeA AaAaAeA AaAaAeA lesandeks vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tada miinimumpalga mAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite k eelnAaAaAeA u ning lAaAaAeA litada see 1928. aasta ILO 11. konverentsi pAaAaAeAneva Vastu hAaAaAeAnAaAaAeAnletas 22 konverentsi delegaati, nende hulgas Eesti delegatsi tAaAaAeA AaAaAeA andjate esindaja Konrad Mauritz.

PAaAaAeAnrast konverentsi saatis Rahvusvaheline TAaAaAeA AaAaAeA bAaAaAeA roo konverents kiidetud kAaAaAeA simustiku liikmesriikidele, oodates vastuseid 15. novembri 1927. Eesti valitsus tegi vastuse ettevalmistamise AaAaAeA lesandeks tAaAaAe ja hoolekandeministeeriumile, kes soovis, et oma seisukohti miinimumpalga suhtes avaldaksid ka Eesti tAaAaAeA AaAaAeA andjate ning tAaAaAeA AaAaAeA liste organisat (12)

Eestimaa TAaAaAeA AaAaAeA lisAaAaAeA hingute Keskliit toetas rahvusvahelise konvent vAaAaAeAnljatAaAaAeA AaAaAeA tamist ja vastuvAaAaAeA tmist minimaalpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnrami osas ning oli seisukohal, et regulatsioon peaks hAaAaAeA lmama kAaAaAeA iki tegevusala kus palgad on madalad ja kus ei ole sAaAaAeA lmitud kollektiivlepinguid; rahvusvahelises standardis tuleks fikseerida palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnra arvuta AaAaAeA ldised alused, lAaAaAeAnhtudes riikliku tAaAaAeA AaAaAeA statistika asutuse poolt kindlaksmAa elatusmiinimumi suurusest; et palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnr kehtestataks iga tAaAaAeA jaoks ja selle mAaAaAeAnAaAaAeAnramiseks moodustataks vastav komisjon, kuhu valit esindajate kAaAaAeA rval kuuluksid pariteetsetel alustel ka tAaAaAeA AaAaAeA list tAaAaAeA AaAaAeA andjate esindajad; et komisjoni otsused kehtestataks sundmAaAaAeAnAaAaAeAn et jAaAaAeAnrelevalvet miinimumpalga rakendamise AaAaAeA le teostaksid tAaAaAeA AaAaAeA li ja tAaAaAeA AaAaAeA inspektsioon; et mAaAaAeAnAaAaAeAnruse tAaAaAeAnitmise tagamiseks rakendataks surv trahve ja ettevAaAaAeA tete sekvestreerimist; et valitsused esitaksid o aastaaruandes Rahvusvahelisele TAaAaAeA AaAaAeA organisatsioonile nimekirja tegevusha kohta, kus kehtivad palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnrad koos tAaAaAeA AaAaAeA liste arvu ja palga ala suuruse AaAaAeAnranAaAaAeAnitamisega.

TAaAaAeA AaAaAeA sturite huve esindav kaubandus-tAaAaAeA AaAaAeA stuskoda ei nAaAaAeAninud palga a kehtestamises Eestis mistahes tegevusharus mingit praktilist tAaAaAeAnhtsus sest enamik tAaAaAeA AaAaAeA vAaAaAeA tjatest olid nende arvates intellektuaalselt ni arenenud, et suutsid enda eest seista ja tAaAaAeA AaAaAeA andjatega palga osas k leppida. SeetAaAaAeA ttu ei pidanud koda miinimumpalga vAaAaAeAnljaarvutamise meeto kAaAaAeAnsitleva konventsiooni eelnAaAaAeA u vAaAaAeAnljatAaAaAeA AaAaAeA tamist vajali

18. novembril 1927 valitsuselt heakskiidu saanud vastus Rahvusvahelisele TAaAaAeA AaAaAeA bAaAaAeA roole oli AaAaAeA sna sarnane Soome valitsuse vastusega ja selle lAaAaAeAnbi tAaAaAeA AaAaAeA stureid toetav seisukoht. Vastuses oli AaAaAeA eldud, et Eesti ei toeta sellise konventsiooni vastuvAaAaAeA tmist, kus on fikseeritud pAaAaAeA himAaAa AaAaAeA leriigilise miinimumpalga kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramiseks, vaid soovib, liikmesriigi pAaAaAeAndevusse jAaAaAeAnAaAaAeAnks otsustada, millises sektoris on vaja miinim kindlaks mAaAaAeAnAaAaAeAnrata. Valitsuse arvates polnud vAaAaAeA imalik kehtestada liikmesriikide jaoks vastuvAaAaAeA etavat AaAaAeA ldist regulatsiooni miinimumpal kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite kohta, sest liikmesriikide arengutase vAaAaAeAnga erinev, tehes ettepaneku vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tada konventsiooni asemel (15), mis sisaldaks AaAaAeA ldisi juhtnAaAaAeA AaAaAeA re miinimumpalga vAaAaAeAnlja-arvut (16)

Pidades miinimumpalga kAaAaAeA simuse lahendamist vAaAaAeAnga oluliseks, koo Rahvusvaheline TAaAaAeA AaAaAeA bAaAaAeA roo kAaAaAeA simustikule saabunud vastuste alusel konve ja soovituse projektid, mille elav arutelu toimus 30. maist 16. juunini 1928 Genfis ILO 11. konverentsil.

Eesti lAaAaAeAnhetas konverentsile ILO pAaAaAeA hikirja kohaselt neljaliikme delegatsiooni. Eesti delegatsioon oli seekord ILO konverentsil koosseisus: riigikogu liige Karl Kornel ja tAaAaAeA AaAaAeA - ja hoolekandeministeeriumi tAaAaAeA AaAa ja sotsiaalkindlustuse direktor Johannes Sonin valitsuse esindajatena ning riigikogu liige Jaan Piiskar tAaAaAeA AaAaAeA liste ja riigikogu liige Tamm tAaAaAeA AaAaAeA andjate esindajana. (17) PAaAaAeA llumeeste Kogude kandidaad Tamme nimetamine delegatsiooni koosseisu Eesti tAaAaAeA AaAaAeA andjate esinda tekitas tAaAaAeA AaAaAeA sturite ringkondades pahameelt, sest nad ei jAaAaAeA udn kandidaati AaAaAeA les seada tAaAaAeA AaAaAeA - ja hoolekandeministeeriumi organise valimiskoosoleku toimumise lAaAaAeA hikese, kahepAaAaAeAnevase etteteatamise tAaAaAeA ttu. Oma protestikirjas tAaAaAeA AaAaAeA - ja hoolekandeministrile rAaAaAeA hut Vabrikantide AaAaAeALhisus, et ILO konverentsi pAaAaAeAnevakorras on tAaAaAeAnhtsad kAaAaAeA mis puudutavad tAaAaAeA AaAaAeA andjaid--tAaAaAeA AaAaAeA stureid --, mistAaAaAeA ttu tAaAaAeA AaAaAeA an nimetamine vAaAaAeAnljaspool tAaAaAeA AaAaAeA sturite ringi on ebaAaAaAeA ige. AaAaAeALhtlas ministrile meelde, et ILO pAaAaAeA hikirja kohaselt valivad oma esindaja konverentsi tAaAaAeA AaAaAeA andjate kutseorganisatsioonid. (18) Tartu Ringkonna Vabrikan AaAaAeALhisus teatas tAaAaAeA AaAaAeA - ja hoolekandeministrile aga otse, et nad ei tu riigikogu pAaAaAeA llumeeste rAaAaAeA hma poolt AaAaAeA lesseatud Karl Tamme tAaAaAeA Aa esindajana, sest pole teada, kui hAaAaAeAnsti valdab K. Tamm konverentsi pAaAaAeAnevako olevate kAaAaAeA simuste temaatikat ning kas ta kaitseb tAaAaAeA AaAaAeA andjate hu esindab pAaAaAeA llumehi, kelle keskorganisatsioon--Eesti PAaAaAeA llumeeste Keskselts--tegu riikliku toetusraha toel ja pole kunagi end esitlenud tAaAaAeA AaAaAeA andjate organisatsioo ega osalenud tAaAaAeA AaAaAeA andjate vAaAaAeA itluses oma huvide kaitseks. Seni on tAaAaAeA Aa huve kaitsnud peaasjalikult tAaAaAeA AaAaAeA sturid--suur-, kesk- ja vAaAaAeAniketAaAaAeA AaAaAeA st seetAaAaAeA ttu oleks pidanud konverentsi pAaAaAeAnevakorras olevate tAaAaAeAnhtsate kAaAaAe arutamisele saatma ainult nende organisatsioonide poolt seaduslikus korras valitud esindaja. (19) Puhkenud tAaAaAeA li jAaAaAeAni siiski koduseinte vah tAaAaAeA AaAaAeA sturid ei esitanud ILO konverentsi mandaatkomisjonile protesti E delegatsiooni tAaAaAeA AaAaAeA andjate esindaja mandaadi AaAaAeA iguspAaAaAeAnrasuse

TAaAaAeA AaAaAeA sturite kartus, et K. Tamm ei esinda tAaAaAeA AaAaAeA andjate huve, osutus a K. Tamm oli AaAaAeA ks konverentsi 27 delegaadist, kes hAaAaAeAnAaAaAeAnletas konvent nr 26 minimaalpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite kohta vastuvAaAaAe vastu. K. Tamm hAaAaAeAnAaAaAeAnletas ka soovituse heakskiitmise vastu. Teised E delegatsiooni liikmed, valitsuse esindajad K. Kornel ja J. Sonin ning tAaAaAeA AaAaAeA liste esindaja J. Piiskar, toetasid konventsiooni vastuvAaAaAeA mis sai 76 poolthAaAaAeAnAaAaAeAnlt. Soovituse suhtes jAaAaAeAnid valitsuse esindajad ja Sonin erapooletuks, Piiskar aga hAaAaAeAnAaAaAeAnletas poolt. (20) Eesti lAaAaAe naabrid ei toetanud konventsiooni vastuvAaAaAeA tmist ja seda peegeldas selge hAaAaAeAnAaAaAeAnletamise tulemus. Nii Soome kui ka Taani delegatsioonist to konventsiooni vastuvAaAaAeA tmist vaid tAaAaAeA AaAaAeA lisorganisatsioonide esindaja. delegatsioonist hAaAaAeAnAaAaAeAnletas konventsiooni poolt tAaAaAeA AaAaAeA liste ja v esindaja ning vastu tAaAaAeA AaAaAeA andjate esindaja. (21) Leedu ei saatnud AaAa oma delegatsiooni konverentsile.

Konventsioon minimaalpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite kohta sAaAaAeAntestas, et iga ILO liikmesriik, kes ratifitseerib konventsioon kohustub maksma panema vAaAaAeA i sAaAaAeAnilitama olemasolevad meetodid, mille on vAaAaAeA imalik kindlaks mAaAaAeAnAaAaAeAnrata tAaAaAeA AaAaAeA liste palga miinimummAaAaAeAnAaAaAeAn ja kaubandussektorites, kus puuduvad tAaAaAeA husad meetmed palkade efektiivse reguleerimiseks kollektiivlepingute kaudu vAaAaAeA i mAaAaAeA nel teisel viisil kus palgad on erakordselt madalad. Liikmesriikidele jAaAaAeAni vabadus pAaAaAeAn tAaAaAeA AaAaAeA andjate ja tAaAaAeA AaAaAeA liste organisatsioonidega konsulteerimist ot millistes konkreetsetes tAaAaAeA AaAaAeA stus- vAaAaAeA i kaubandussektorites on vaja minimaalp kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodi abil vAaAaAeAnlja arvutada miinimumpalk. KindlaksmAaAaAe palkade miinimummAaAaAeAnAaAaAeAnrad olid tAaAaAeA AaAaAeA andjatele kohustuslikud ja nende vAaAaAe polnud lubatud individuaalse kokkuleppe ega ka ilma kompetentse vAaAaAeA i loata kollektiivse kokkuleppega. Konventsioon kohustas liikmesriike teostama kontrolli ja jAaAaAeAnrelevalvet selle AaAaAeA le, et tAaAaAeA AaAaAeA vAaAaAeA tjatele e kehtivatest miinimummAaAaAeAnAaAaAeAnradest madalamat palka ning et tAaAaAeA AaAaAeA a tAaAaAeA AaAaAeA vAaAaAeA tjad oleksid teadlikud kehtivatest miinimumpalkade mAaAaAeAnAa Igal tAaAaAeA AaAaAeA vAaAaAeA tjal, kes sai kehtivast miinimumpalgast madalamat oli AaAaAeA igus nAaAaAeA uda kohtu kaudu vAaAaAeA i mAaAaAeA nel muul seaduslikul viisi makstud summa kompenseerimist. Konventsiooni ratifitseerinud liikmesriigil oli kohustus esitada Rahvusvahelisele TAaAaAeA AaAaAeA bAaAaAeA roole andmed kehte minimaalpalkade kohta kord aastas. Miinimumpalga vAaAaAeA is kehtestada seaduseg mAaAaAeA ne muu riikliku regulatsiooniga vAaAaAeA i tAaAaAeA AaAaAeA liste ja tAaAaAeA AaAaAeA a sAaAaAeA lmitud kollektiivlepingug

Konverentsil heaks kiidetud soovitus (23) sisaldas pAaAaAeA himAaAaAeA tteid ja reegl mis olid mAaAaAeA eldud liikmesriikide abistamiseks miinimumpalga sAaAaAeA st loomisel. Nii soovitati liikmesriikidel enne miinimumpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnra meetodite rakendamist korraldada palgauuring AaAaAeA levaate saamiseks tAaAaAeA AaAaAe tasustamis-praktika kohta ettevAaAaAeA tetes. EsmajAaAaAeAnrjekorras soovitati kehtes minimaalpalk neil tegevusaladel, kus kasutati palju naistAaAaAeA AaAaAeA jAaAaAeA u kaasata naisi minimaal-palkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise institutsioonide tAaAaAeA

Minimaalpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramisel soovitati lAaAaAeAnhtuda sellest, et tAaAaAe ja tema perel oleks tagatud toimetulek: et miinimumpalk kataks tAaAaAeA AaAaAeA ja tema pere minimaalsed vajadused, lAaAaAeAnhtudes iga riigi majanduslike ning sotsiaalsetest tingimustest. Palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnra suuruse mAaAaAeAnAaAaAe soovitati arvesse vAaAaAeA tta kolm aspekti: palk on tasu tAaAaAeA AaAaAeA lisele tAaAaAeA AaAaAeA eest; palk on tAaAaAeA AaAaAeA lise peamine sissetulekuallikas ja seetAaAa see kindlustama tAaAaAeA AaAaAeA lise ning tema pere toimetuleku; palk on tootmis ja AaAaAeA ldise tarbimiskulu komponent. Soovituses juhiti ka valitsuste tAaAaAeAnhele vajadusele likvideerida sooline palgalAaAaAeA he, makstes mees- ja naistAaAaAeA AaAaAeA ta vAaAaAeA rdset tasu vAaAaAeA rdvAaAaAeAnAaAaAeAnrse tAaAa

Samal ajal polnud konventsioonis, mille tAaAaAeAnitmine oli erinevalt soovituse konventsiooniga AaAaAeA hinenud liikmesriikidele kohustuslik, vAaAaAeA rdse kohtle printsiipi fikseeritud. See pAaAaAeA himAaAaAeA te nAaAaAeA udis alles praktikasse juurut ehkki oli sisse kirjutatud juba 1919. aasta Versailles' rahulepingu 427. artiklisse. Kui sotsiaaldemokraatide 1925. aastal koostatud palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnra seadus, mille [section] 3 (24) sAaAaAeAntestas, et naistAaAaAeA Aa tuleb sama vAaAaAeA i vAaAaAeA rdvAaAaAeAnAaAaAeAnrse tAaAaAeA AaAaAeA eest meestAaAaAeA AaAaAeA listega vAaAaAeA r oleks jAaAaAeA ustunud, oleks Eesti naiste ja meeste vAaAaAeA rdse kohtlemise prints juurutamisel olnud liikmesriikide seas esirinnas.

KONVENTSIOONI RATIFITSEERIMISE JA ELLUVIIMISE KAaAaAeALSIM

Eestis oli omaks vAaAaAeA etud ILO tAaAaAeA AaAaAeA bAaAaAeA roo seisukoht, et enne rahvus standardiga AaAaAeA hinemist peaks liikmesriigis kehtima vAaAaAeA i vAaAaAeAnhemalt vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tatud konventsiooni sAaAaAeAntteid sisaldav siseriiklik AaAa Nii valmiski tAaAaAeA AaAaAeA - ja hoolekandeministeeriumis, mida alates 4. detsemb 1928 juhtis sotsiaaldemokraadist minister Leopold Johanson, 1929. aasta algul konventsiooni ning soovituse sAaAaAeAntteid arvestav tAaAaAeA AaAaAeA liste kurita eksploateerimise vastu vAaAaAeA itlemise seaduse eelnAaAaAeA u, mis esitati mAaAaAe valitsusele heakskiitmiseks. (25) SeaduseelnAaAaAeA u (26) nAaAaAeAngi ette kehtes palgalepingu alusel tAaAaAeA AaAaAeA tavatele tAaAaAeA AaAaAeA listele AaAaAeA leriigiliselt palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnrad: tAaAaAeAniskasvanud (AaAaAeA le 18-aastased) meestAaAaAeA AaAaAeA list pAaAaAeAnevas ja 12 krooni nAaAaAeAndalas ning naistAaAaAeA AaAaAeA listele 1,80 krooni ja 10,80 krooni nAaAaAeAndalas; alaealistele (16-18-aastased) meestAaAaAeA AaAaAeA l 1,68 krooni pAaAaAeAnevas ja 10,08 krooni nAaAaAeAndalas ning naistAaAaAeA AaAaAeA list krooni pAaAaAeAnevas ja 9,12 krooni nAaAaAeAndalas; 14-16-aastastele meessoost tAaAaAeA AaAaAe 1,36 krooni pAaAaAeAnevas ja 8,16 krooni nAaAaAeAndalas ning naissoost tAaAaAeA AaAaAe 1,28 krooni pAaAaAeAnevas ja 7,68 krooni nAaAaAeAndalas. SeaduseelnAaAaAeA u kuulutas n mAaAaAeAnAaAaAeAnradest madalama palga maksmise kuritahtliseks tAaAaAeA AaAaAeA liste eksploatee ja nAaAaAeAngi ette selles sAaAaAeA AaAaAeA di olevaid isikuid karistada kuni AaAaAeA h vangistusega. SeaduseelnAaAaAeA u vAaAaAeAnljatAaAaAeA AaAaAeA tamise vajadust pAaAaAeA hjendati sel seaduseelnAaAaAeA u juurde sellega, et Eestis valitsevate vAaAaAeAnga madalate palgao tAaAaAeA ttu kannatab tAaAaAeA AaAaAeA lisklass alatoitluse all. Selline olukord riigile hAaAaAeAndaohtlik, sest see sAaAaAeA nnitab riigivastaseid meeleolusi AaAaAeAnhvardab rahvast vAaAaAeAnljasuremisega. Kuna ministeeriumi senised ka saavutada palga tAaAaAeA stmise osas tAaAaAeA AaAaAeA sturite ja tAaAaAeA AaAaAeA liste vaheline v kokkulepe ei ole tulemusi andnud, on hAaAaAeAndavajalik kehtestada palga alammAaAaAeAnAa seadusandlikult. (27) EelnAaAaAeA us fikseeritud palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnrad olid tunduvalt kAaAaAeA rgemad 1925. aasta seaduseelnAaAaAeA us olevatest tAaAaAeA AaAaAeA liste palgamAaAaAe kuid kehtestades naistele ja meestele erinevad palgamAaAaAeAnAaAaAeAnrad, eiras seaduseel naiste ning meeste vAaAaAeA rdse kohtlemise printsiipi ja soosis jAaAaAeAntku soolist palgalAaAaAeA he

4. juulil 1929 tegi haridus- ja sotsiaalministeerium palgatAaAaAeA usu os veel kord katse vabatahtliku kokkuleppe saavutamiseks tAaAaAeA AaAaAeA sturite tAaAaAeA AaAaAeA liste vahel. (28) Ministeeriumi korraldatud nAaAaAeA upidamisel kai aga tAaAaAeA AaAaAeA sturid jAaAaAeA uliselt oma seisukohta, et neil puuduvad vahendid tAaAaAe palga tAaAaAeA stmiseks Eesti majanduse kehva seisukorra tAaAaAeA ttu. Nad selgita et tAaAaAeA AaAaAeA liste palkade tAaAaAeA stmine saab kAaAaAeA ne alla tulla alles pAaAaAeAn kui valitsus on astunud samme majanduse AaAaAeA ldise seisukorra parandamisek (29) Kokkulepet tAaAaAeA AaAaAeA liste palga tAaAaAeA stmiseks tAaAaAeA AaAaAeA sturitega ei ja seetAaAaAeA ttu jAaAaAeAni ka valitsusele arutamiseks esitatud seaduseelnAaAaAeA u miinimu kehtestamiseks seisma.

TAaAaAeA AaAaAeA andjate tugev vastuseis palkade reguleerimiseks seadusandlikul mAaAaAeA jutas arvamuse kujunemist, et Eesti ei peaks AaAaAeA hinema 1928. a konventsiooniga minimaalpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite ko Konventsioon tuli ratifitseerida 18 kuu jooksul arvates selle vastuvAaAaAeA tmise ja kuna tAaAaAeAnhtaeg hakkas lAaAaAeA ppema, soovitas 9. juulil 1929 ametisse ast haridus- ja sotsiaalminister (30) Jaan HAaAaAeA nerson valitsusel ILO 1 konverentsil 1928. aastal heaks kiidetud konventsiooni ning soovituse minimaalpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite kohta ratifitseeri asemel teadmiseks vAaAaAeA tta. 5. veebruari 1930. aasta istungil otsustas valitsus need kaks dokumenti teadmiseks vAaAaAeA tta ja soovitada riigikog samuti toimida. (31) Riigikogu sotsiaalkomisjon, kellele need dokumendid seisukoha vAaAaAeA tmiseks suunati, otsustas 11. mAaAaAeAnrtsil 1930 nAaAaAeA ustuda val seisukohaga ja tegi riigikogu tAaAaAeAniskogule ettepaneku konventsioon ni soovitus minimaalpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite kohta ratifitseeri asemel teadmiseks vAaAaAeA tta. (3

1929. aasta juulis riigikogus taas tAaAaAeA AaAaAeA d alustanud endine minister Leo Johanson kritiseeris teravalt valitsust ja sotsiaalkomisjoni sellisele positsioonile asumise eest. Ajakirja TAaAaAeA AaAaAeA ja Tervis 1930. aasta mAaAaAeAnr numbris avaldatud artiklis mAaAaAeAnrkis ta, et paljudes riikides on alampa AaAaAeA hel vAaAaAeA i teisel viisil, st kas seadusandlikult vAaAaAeA i kollektiivlepin fikseeritud, kuid Eestis, kus palgad on erakordselt madalad, puudub igasugune regulatsioon minimaalpalkade mAaAaAeAnAaAaAeAnramiseks. Selle AaAaAeA he pAaAaAe nAaAaAeAngi ta Eesti ametiAaAaAeA hingute nAaAaAeA rkust, sest nad ei suutnud palgakokku sAaAaAeA lmimiseks tAaAaAeA AaAaAeA sturitele survet avaldada. Johanson oli veendun olukorda Eestis aitaks parandada minimaalpalkade kehtestamine, kuid ei nAaAaAeAninud jAaAaAeA udu, kes oleks sundinud tAaAaAeA AaAaAeA andjaid palgaolusid AaAa teisel viisil lAaAaAeAnhemas tulevikus parandama. (3

Silmas pidades AaAaAeA lemaailmse majanduskriisi tAaAaAeA ttu halvenenud Eesti majan olukorda, otsustasid seadusandjad 14. oktoobril 1930 AaAaAeA hineda valitsu ja sotsiaalkomisjoni seisukohaga ning vAaAaAeA tta ILO konventsioon minimaalpalka kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise meetodite kohta teadmiseks. (34) Kuna Eesti ei AaAaAeA h konventsiooniga, polnud tal ka otsest kohustust seda konventsiooni tAaAaAeAnit

Eestimaa TAaAaAeA AaAaAeA lisAaAaAeA hingute Keskliit ei leppinud olukorraga ja ha initsiatiivi palgakAaAaAeA simuse korraldamiseks, tegi 1933. aasta august 12 suuremale tekstiili-ettevAaAaAeA tte juhatusele (A.-S. Balti Puuvilla Ketrami ja Kudumise Vabrik, Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri OsaAaAaAeA hisu Narva Kalevi Manufaktuuri OsaAaAaAeA hisus, Sindi Tekstiilivabrikute AaAaAeALh jt) ettepaneku tAaAaAeA sta alates 15. septembrist 1933 tekstiilitAaAaAeA AaAaAe palka 30% vAaAaAeA rra, sest nende palgad olid Eestis kAaAaAeA ige madalamad see oli muutnud tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA liste elu vAaAaAeAnljakannatamatuks. (35) Kes arvates olid tAaAaAeA AaAaAeA andjatel palga tAaAaAeA stmiseks vAaAaAeA imalused olemas, sest oli tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA stust aastaid toetanud kAaAaAeA rgete sisseveotollide ja so laenudega, ning toorme maailmaturu hindade langusele vaatamata olid tekstiilitoodete siseturuhinnad tunduvalt kAaAaAeA rgemad kui vAaAaAeAnlisriiki sh naaberriikides. (36)

Eestimaa TAaAaAeA AaAaAeA lisAaAaAeA hingute Keskliit informeeris oma ettepanekust ka ha ja sotsiaalministeeriumi ning palus tal palgakAaAaAeA simuse lahendamis vahendajaks olla ja tAaAaAeA AaAaAeA andjatega palgakokkuleppe saavutamiseks k kutsuda tekstiiliettevAaAaAeA tete juhatuste ning Eestimaa TAaAaAeA AaAaAeA lisAaAaAe Keskliidu esindajate nAaAaAeA upidamine. (37) 5. septembril 1933 toimun nAaAaAeA upidamine, mida juhatas haridus- ja sotsiaalministeeriumi tAaAaAeA AaAaAeA ja sotsiaalkindlustuse osakonna direktor Johannes Sonin, lAaAaAeA ppes a tulemusteta, sest tAaAaAeA AaAaAeA andjad polnud nAaAaAeA us tAaAaAeA AaAaAeA liste palka tAaAaAeA st et tAaAaAeA AaAaAeA liste toidu-, korteri- ning kAaAaAeA ttekulud pole tAaAaAeA usnud, vaid languse tAaAaAeA ttu hoopis vAaAaAeAnhenenud ja seetAaAaAeA ttu pole tAaAaAeA AaAaAeA liste p nAaAaAeA udmisel mingit alust. (38) Eestimaa TAaAaAeA AaAaAeA lisAaAaAeA hingute Keskliit ei t oma nAaAaAeA udmisest ja tegi ministeeriumile ettepaneku kehtestada tekstiilitAaAaAeA AaAaAe palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnrad mAaAaAeAnAaAaAeAnrusega, millest ministeerium aga keeld

MajanduskriisijAaAaAeAnrgse majanduskasvu tingimustes tAaAaAeA AaAaAeA tas teedeminist (40) 1935. aastal taas vAaAaAeAnlja minimaalpalkade seaduseelnAaAaAeA u (41), m eesmAaAaAeAnrk oli anda riigivAaAaAeA imu esindajatele AaAaAeA igus sekkuda palgakAaAaAe tAaAaAeA AaAaAeA harudes, kus tAaAaAeA AaAaAeA listele maksti AaAaAeA igustamatult madalat palka, ja seal kohustuslik palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnr. (42) Seadus, mis kavatseti kehtes riigivanema dekreedina, nAaAaAeAngi ette moodustada palgakomisjon palga reguleerimise erakordselt madalate palkadega tootmisharudes. Teede- ja majandusministeeriumi ning pariteetsetel alustel tAaAaAeA AaAaAeA andjate ja tAaAaAeA AaAaAeA vAaAaAeA tjate kutseorganis esindajatest moodustatava komisjoni koosseisu pidi kinnitama valitsus kolmeks aastaks. Komisjoni esmaseks AaAaAeA lesandeks oli vAaAaAeAnlja selgit kas konkreetses tAaAaAeA AaAaAeA harus on ikka palgad AaAaAeA igustamatult madalad, a vAaAaAeA ttes selle tAaAaAeA AaAaAeA haru kandejAaAaAeA udu ja tAaAaAeA AaAaAeA liste elatusmiin kui komisjon tuvastas sellise olukorra, mAaAaAeAnAaAaAeAnras ta kindlaks minimaalpal Komisjonil oli AaAaAeA igus kohaldada meestele, naistele ja alaealistele ni samuti erinevatele piirkondadele erinevaid minimaalpalku. Komisjoni otsus kavatseti kehtestada valitsuse mAaAaAeAnAaAaAeAnrusena ja avaldada Riigi Teata Kehtestatud minimaalpalgast madalamat palka oli keelatud maksta. JAaAaAeAnrelevalv mAaAaAeAnAaAaAeAnruse tAaAaAeAnitmise AaAaAeA le pidi teostama tAaAaAeA AaAaAeA inspektsioon, nagu ka AaAaAeA leastujate vastutusele vAaAaAeA tm

Seletuskirjas (43) seaduseelnAaAaAeA u juurde pAaAaAeA hjendati eelnAaAaAeA u vAaAaAeAnljatAaAa vajadust tAaAaAeA AaAaAeA liste vAaAaAeAnikeste sissetulekutega, mis ei taganud igapAa toimetulekut. Seletuskirjas rAaAaAeA hutati, et selline olukord avaldas kahjulik mAaAaAeA ju kogu rahvamajanduse arengule ja seetAaAaAeA ttu ei saanud riik pealtvaata jAaAaAeAnAaAaAeAnda, vaid pidi palgakAaAaAeA simusse sekkuma, et saavutada palgatas vAaAaAeA imaldaks tAaAaAeA AaAaAeA liskonnal inimvAaAaAeAnAaAaAeAnrselt elada. Erinevate minim kohaldamist meestele, naistele ja alaealistele ning erinevatele piirkondadele pAaAaAeA hjendati seletuskirjas meeste, naiste ja laste erineva tAaAaAeA AaAaAeA vAa ning sellest tulenevalt ka AaAaAeA hes ajaAaAaAeA hikus valmistatud erineva tood hulgaga ja piirkondade tootmistingimuste erisusega. AaAaAeALhe vAaAaAeA i teise piirk tootmistingimusi mAaAaAeA jutasid ettevAaAaAeA tte kaugus raudteest vAaAaAeA i sad kasutatavast toormaterjalist jne, millest omakorda sAaAaAeA ltusid hinna

Valminud seaduseelnAaAaAeA u saadeti arvamuse avaldamiseks 1935. aasta mAaAaAeAnr tAaAaAeA AaAaAeA andjate esindusele, kaubandus-tAaAaAeA AaAaAeA stuskojale, kes esitas oma se eelnAaAaAeA u suhtes avalikult Kaubandus-TAaAaAeA AaAaAeA stuskoja Teataja 15. mAaAaAeAnrt aasta numbris (44). Arvamuses oli AaAaAeA eldud, et kaubandus-tAaAaAeA AaAaAeA st sektsioonid toetavad pAaAaAeA himAaAaAeA tteliselt minimaalpalga kehtestamist seadusandl teel, kuid peavad soovitatavaks Ungari, Austria, Prantsusmaa, Norra jt riikide eeskujul kehtestada minimaalpalk vaid pAaAaAeA llu- ja kodutAaAaAeA AaAaAeA li vAaAaAeA ttes palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnra arvutamisel aluseks elumaksumuse ning tAaAaAeA AaAaAeA t Koja arvates oli linnatAaAaAeA AaAaAeA liste palgamAaAaAeAnAaAaAeAnrasid vAaAaAeA imalik tAaAaAeA sta a seda, kui pidurdub elanike vool maalt linna, sidudes selle pAaAaAeA llutAaAaAeA AaAaAe palgaolude parandamisega. Koda toetas meestele, naistele ja alaealistele erinevate palgamAaAaAeAnAaAaAeAnrade kohaldamist ning arvas, et ettepanek minimaalpal mAaAaAeAnAaAaAeAnramise komisjoni loomiseks peaks tulema majandusministeerium kes tundis majanduskAaAaAeA simusi kAaAaAeA ige paremini ja kellel oli AaAaAeA levaade maj arengusuundadest, konkurentsist, AaAaAeA ksikute tAaAaAeA AaAaAeA stusharude oluko majanduspoliitikast ning tulevikuvAaAaAeAnljavaadetest. Samuti toetas ko pAaAaAeA himAaAaAeA tet, et tAaAaAeA AaAaAeA listel, kellele maksti minimaalpalgast madalama on AaAaAeA igus nAaAaAeA uda tagasiulatuvalt vAaAaAeAnhem saadud palga vahe tasumist mitte rohkem kui kahe kuu ulatuses.

Kuna oli vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tatud siseriiklik seaduseelnAaAaAeA u, kus oli arvesse enamik 30. juunil 1930 jAaAaAeA ustunud 1928. aasta minimaalpalkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAn meetodite konventsiooni sAaAaAeAntteid, tAaAaAeA statas Rahvusvahelise TAaAaAeA AaAaAeA bAaAaAeA r korrespondent Eestis ja valitsuse nAaAaAeA uandva organi Riigi MajandusnAaAaAeA u liige August Gustavson 1935. aasta mai algul Riigi MajandusnAaAaAeA ukog uuesti konventsiooni ratifitseerimise kAaAaAeA simuse. (45) Teda innust ka see, et 1. jaanuariks 1935 olid selle konventsiooni ratifitseerinud 16 riiki, sealhulgas Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Norra jt. TAaAaAeA si kAaAaAeA ll, Eesti lAaAaAeAnhemad naabrid LAaAaAeAnti, Leedu, Soome ja Taani polnud konventsiooni ratifitseerinud. (46) PAaAaAeA hjendades o ettepanekut Riigi MajandusnAaAaAeA ukogu 23. mai 1935. aasta istungil, mAaAaAeAn A. Gustavson, et Eesti majanduse AaAaAeA ldist olukorda arvestades on vAaAaAeA im konventsiooniga AaAaAeA hineda ja asuda selle tAaAaAeAnitmisele. Samuti mAaAaAeAnrk et konventsiooni elluviimine ei tooks kaasa suuri kulutusi, vaid oleks pigem tegeliku olukorra legaliseerimine. Talle sekundeeris Jaan Soots (PAaAaAeA llumeeste Kogud), kes arvas, et kui konventsiooni tingimused tegelikkus kehtivad, siis on konventsiooniga AaAaAeA hinemine AaAaAeA learune. Siiski so ta selles kAaAaAeA simuses saada valitsuse seisukohta ja ka selgitust, mi pole konventsiooni senini ratifitseeritud. Riigi MajandusnAaAaAeA ukogu liikm jAaAaAeAntsid A. Gustavsoni selgituse, et konventsiooni ratifitseerida alles siis mAaAaAeA tet, kui on vastu vAaAaAeA etud vastav siseriiklik AaAaAeA ig mitte aga AaAaAeA mberpAaAaAeA AaAaAeA rdult, tAaAaAeAnhelepanuta ja hAaAaAeAnAaAaAeAnletasid enamuse konventsiooniga AaAaAeA hinemise ettepaneku vastu. (47) Nii jAaAaAeAnigi Eestil konventsioon ratifitseerimata. Riigi MajandusnAaAaAeA ukogus ei leidnud heakskii ka minimaalpalkade seaduseelnAaAaAeA

TAaAaAeA AaAaAeA liste esindus Eestimaa TAaAaAeA AaAaAeA lisAaAaAeA hingute Keskliit avaldas oma 1935 riigivanemale ja teedeministeeriumile saadetud kirjas lootust, et kumbki ei lase end Riigi MajandusnAaAaAeA ukogu seisukohast mAaAaAeA jutada et seaduseelnAaAaAeA u menetlemisega liigutakse siiski edasi. (48) Seda a ei juhtunud.

MIINIMUMPALGA KEHTESTAMISE KAaAaAeALSIMUS 1930. AASTA

Minimaalpalkade seaduseelnAaAaAeA u ei saanud siiski seaduseks ja nii tu tAaAaAeA AaAaAeA listel endiselt leppida tAaAaAeA AaAaAeA andja mAaAaAeAnAaAaAeAnratud palgaga. Paremini or tAaAaAeA AaAaAeA lised, nagu trAaAaAeA kitAaAaAeA AaAaAeA lised, suutsid tAaAaAeA AaAaAeA andjatega lAaAaAe saavutada palgamAaAaAeAnAaAaAeAnrade fikseerimist kollektiivlepingutes. Osa palgakokkulep sAaAaAeA ndis ka tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA lide lahendamise komisjoni otsustega, millel v tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA lide lahendamise seadusele (49) oli kollektiivlepingu

Kaitstes ettevAaAaAeA tjate positsiooni, juhtis majandusminister Leo Sep kes ka ise oli ettevAaAaAeA tja, oma 1938. aasta oktoobris ilmunud ajaleheartikl "TAaAaAeA AaAaAeA liste minimaalpalgad" (50) tAaAaAeAnhelepanu vajadusele muuta tAaAaAeA Aa lahendamise seadust, sest see teravdas ettevAaAaAeA tetevahelist konkurents kuna pani need ettevAaAaAeA tted, kes vastavalt tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA lide komisjoni olid sunnitud palka tAaAaAeA stma, halvemasse seisu, vAaAaAeA rreldes ettevAaAaAeA t kus tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA li polnud ja palka ei tAaAaAeA stetud ning seega ei tehtud ka tAaAaAe palgakulutusi. L. Sepp nAaAaAeAngi probleemi vAaAaAeA imalikku lahendust minimaalpal kehtestamises ja selles, et anda tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA lide lahendamise komis AaAaAeA igus AaAaAeA he ettevAaAaAeA tte kohta tehtud palgatAaAaAeA stmise otsust vajadusel l ka mAaAaAeA ne teise sama tootmisharu ettevAaAaAeA tte vAaAaAeA i ettevAaAaAeA tete ko tAaAaAeA AaAaAeA liste palgad olid madalamad. L. Sepp rAaAaAeA hutas, et AaAaAeA leriigilise minim kehtestamisel tuleb silmas pidada, et elamistingimused riigi eri piirkondades on erinevad. Samuti mAaAaAeAnrkis ta, et ettevAaAaAeA tjate kindel seisukoht et minimaalpalk ei saa olla AaAaAeA hesugune kAaAaAeA igis ettevAaAaAeA tetes, kAaAa AaAaAeA ht liiki ettevAaAaAeA tetes AaAaAeA hesugusel ametialal. LAaAaAeA petuseks soo valitsusel vAaAaAeA tta miinimumpalga kAaAaAeA simuse lahendamine kaalumisele, rAaAaAeA h minimaalpalkade suurt tAaAaAeAnhtsust ja seda, et osa tAaAaAeA AaAaAeA stureid ning palgaga tAaAaAeA AaAaAeA lisi toetavad selle kehtestam

Eesti tAaAaAeA AaAaAeA sturitest toetasid AaAaAeA lemaailmse majanduskriisi jAaAaAeAnrgseil alampalga kehtestamist eelkAaAaAeA ige tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA sturid, kes koondusid aastal loodud kutseorganisatsiooni AaAaAeALleriiklik TekstiilitAaAaAeA AaAaAeA sturite (AaAaAeALTAaAaAeAL). PAaAaAeA hjuseks oli see, et Eesti suurimas tAaAaAeA AaAaAeA stusharus tekstiilit toimus sageli tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA lisid, mille tingis suurema palga nAaAaAeA udmine palkade tAaAaAeA ttu. TekstiilitAaAaAeA AaAaAeA stuses olid AaAaAeA hed kAaAaAeA ige madala Eestis. Nii teenisid tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA stuses tAaAaAeA AaAaAeA tavad mehed 1927 keskmiselt 27,4 senti, naised aga 20,3 senti tunnis, mis mees-tAaAaAeA AaAaAeA lis vAaAaAeA rreldes oli 7,1 senti ehk 25,9% vAaAaAeAnhem. TekstiilitAaAaAeA AaAaAeA liste, ni kui ka meeste palk jAaAaAeAni tunduvalt madalamaks tAaAaAeA AaAaAeA stustAaAaAeA AaAaAeA liste palgast, mis meestAaAaAeA AaAaAeA listel oli 34,4 ja naistel 21,5 senti tunnis. S ajal oli naiste ja meeste palgalAaAaAeA he tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA stuses vAaAaAeAni tAaAaAeA AaAaAeA stuses tervikuna. Ajavahemikul 1928-1938 suurenes tekstiilitAaAaAeA AaAa meeste tunnitasu 8,1 sendi vAaAaAeA rra 37,0 sendini ja naistAaAaAeA AaAaAeA liste tun 7,2 sendi vAaAaAeA rra 28,1 sendini. (51) Nii olid tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA stuses mehed kAaAaAeA mne aasta jooksul 28% ja naised 34,4% palgatAaAaAeA usu osalis TekstiilitAaAaAeA AaAaAeA stuse keskmine palk tAaAaAeA usis kAaAaAeA ll kiiremini kui tAaAa tervikuna, kuid meestekstiilitAaAaAeA AaAaAeA listel jAaAaAeAni see siiski allapoole kes 1938. aastal teenisid mehed tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA stuses vaid 85% meeste keskmi palgast tAaAaAeA AaAaAeA stuses (43,4 senti tun-nis (52)). Samal ajal oli naistekstiilitAaAaAeA Aa tunnitasu (28,1 senti) 0,9 sendi vAaAaAeA rra ehk 3,2% kAaAaAeA rgem naiste keskmi palgast tAaAaAeA AaAaAeA stuses (27,2 senti tunnis). Keskmine tunnitasu ei kajast tegelikku olukorda adekvaatselt, sest osa tAaAaAeA AaAaAeA listest sai keskmist tunnit osa madalamat ja osa kAaAaAeA rgema

Kuna sellise palgaga oli raske toime tulla, puhkesid ettevAaAaAeA tetes palgatAaAaAeA mis lAaAaAeA ppesid sageli tAaAaAeA AaAaAeA liste vAaAaAeA iduga, sest tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA lide lahenda otsusega olid tAaAaAeA AaAaAeA andjad sunnitud tAaAaAeA AaAaAeA liste palka tAaAaAeA stma. TAaAaAeA AaAaAeA tas tAaAaAeAnhendas tAaAaAeA AaAaAeA sturitele tAaAaAeAniendavaid vAaAaAeAnljaminekuid ja tootmiskulude su sest tAaAaAeA AaAaAeA tasul oli tootmiskulude struktuuris oluline osa. Tootmisku suurenemine mAaAaAeA jutas aga omakorda negatiivselt hinnataset ja konkurentsivAaAaAeA i SeepAaAaAeAnrast asus tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA sturite AaAaAeA hing aktiivselt tegutsem suunas, et tAaAaAeA AaAaAeA tataks vAaAaAeAnlja mehhanismid miinimumpalkade kehtestam mis tagaksid tAaAaAeA AaAaAeA listele elementaarse elustanda

Tutvunud oma lAaAaAeAnhemates naaberriikides kehtiva palgasAaAaAeA steemiga, se AaAaAeALTAaAaAeAL eesmAaAaAeAnrgiks palgareformi lAaAaAeAnbiviimise piirkondlike tekstiiliett palgatasemete AaAaAeA htlustamiseks. AaAaAeALTAaAaAeAL oli seisukohal, et nii vab eneste AaAaAeA iglase ja terve konkurentsi kui ka tAaAaAeA AaAaAeA liste elatustaseme seisukohast peab teadliku palgapoliitika eesmAaAaAeAnrgiks alati olema palgatase AaAaAeA htlustamine. Palku tuleb tasandada, tAaAaAeAnites liiga suuri auke ja AaAaAe teravaid tippe maha lAaAaAeA igates, lAaAaAeAnhtudes pAaAaAeA himAaAaAeA ttest, et AaAaAeA htlus ning samal erialal tAaAaAeA AaAaAeA tavate tAaAaAeA AaAaAeA liste pal

VAaAaAeA ttes eeskujuks Rootsi piirkondliku palgamudeli, mis arvestas elukallidus tAaAaAeA AaAaAeA pinget ja tAaAaAeA AaAaAeA stusharu tehnilist taset ning uuendustegevus seadis AaAaAeALTAaAaAeAL eesmAaAaAeAnrgiks kehtestada piirkondlik minimaalpalk ilma ri vahelesegamiseta tAaAaAeA AaAaAeA andjate ja tAaAaAeA AaAaAeA liste vabatahtliku kokku Selleks oli vaja vAaAaAeAnlja tAaAaAeA AaAaAeA tada AaAaAeA ksikasjalik elukalliduse i sAaAaAeA steem, mida arvesse vAaAaAeA ttes oli vAaAaAeA imalik AaAaAeA hes vAaAaAeA i teises palku AaAaAeA htlustada. (54) AaAaAeALTAaAaAeAL juhatus koos kaubandus-tAaAaAeA AaAaAeA stus-koj Vabrikantide AaAaAeALhisusega otsustas teha Riigi Statistika KeskbAaAaAeA roole ettepa vAaAaAeAnlja arvutada elukalliduse indeksid lisaks kAaAaAeA ige kallimale kesku Tallinnale ka teiste tAaAaAeA AaAaAeA stuslikult tAaAaAeAnhtsamate linnade, alevit maapiirkondade kohta, mis aitaksid kindlustada AaAaAeA iglasema palga mAaAaAeAnAaAaAeAn ja tAaAaAeA AaAaAeA rahu kogu riigis. (55) Piirkondlike elukalliduse indeksite vAaAaAeAnljaarvu kAaAaAeA rval pidas AaAaAeALTAaAaAeAL oluliseks tegutsemist selles suunas, et kogu jAaAaAeA utaks miinimumpalkade kehtestamisele tAaAaAeA AaAaAeA andjate ja tAaAaAeA AaAaAeA liste va kokkulepete alusel, mis oleks AaAaAeA ks vAaAaAeA imalus palkade lAaAaAeAnhendamisel keskmisele palgatasemele. Valitsevat olukorda Eestis, kus palgatAaAaAeA mAaAaAeAnAaAaAeAnrati tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA lide lahendamise komisjoni otsusega, pidas AaAaAeALTAaAaAeAL sama kui LAaAaAeAntis, kus palga suurendamine toimus majandusministeeriumi ettekirjutuseg (56)

1938. aastal asus AaAaAeALTAaAaAeAL moodustatud palgakomisjon ettevalmistusi teg et 1. jaanuarist 1940 rakendada tekstiilitAaAaAeA AaAaAeA stuses uut piirkondl palgasAaAaAeA steemi. (57) 1939. aastal jAaAaAeA uti niikaugele, et arvestades puuvillavabri tehnilist seisukorda, tAaAaAeA AaAaAeA pinget ja ka ettevAaAaAeA tte asukoha piirkon elukallidust, valmis puuvilla-tAaAaAeA AaAaAeA stuse enamiku ametialade kohta AaAaAeA htlu palkade tabel, mida soovitati vabrikuil palkade korrigeerimise juures arvestada. (58) 1939. aasta septembris puhkenud teine maailmasAaAaAeA da lAaAaAeA aga palgareformi teostamise edasi.

KOKKUVAaAaAeAo

KokkuvAaAaAeA tteks vAaAaAeA ib AaAaAeA elda, et Eesti eiras oma ILO liikmekohust ja j 1928. aastal rahvusvahelisel konverentsil vastu vAaAaAeA etud konventsiooni minimaal-palkade kindlaksmAaAaAeAnAaAaAeAnramise mehhanismide kohta AaAaAeA hinemata eel tAaAaAeA AaAaAeA sturite vastuseisu tAaAaAeA ttu. Nad ei soovinud palgakulude suuren jAaAaAeAnttes kAaAaAeA rvale sellega seotud positiivse kAaAaAeA lje: suurem sissetulek vAaAaAe tAaAaAeA AaAaAeA liste elukvaliteedi paranemist ja toob kaasa tarbimiskasvu, soodustab majanduskasvu. TAaAaAeA enAaAaAeAnoliselt avaldas Eesti seisukoha kujunemi mAaAaAeA ju ka see, et lAaAaAeAnhemad naaberriigid Soome, LAaAaAeAnti, Leedu, Roo Taani, kelle seadusandlust Eesti hoolikalt jAaAaAeAnlgis ning tihti ka eeskuju vAaAaAeA ttis, seda konventsiooni ei ratifitseerinu

Kahe maailmasAaAaAeA ja vahel mAaAaAeAnAaAaAeAnras tAaAaAeA AaAaAeA lise palga pAaAaAeA hiliselt oma AaAa tAaAaAeA AaAaAeA andja, sest tAaAaAeA AaAaAeA liste kutseorganisatsioonid olid nAaAaAeA rgad ja t ei suhtunud neisse kui vAaAaAeA rdsetesse lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimispartneritesse. miinimumpalk oli seadusega kehtestamata ja enamasti ka kollektiivlepingutega kindlaks mAaAaAeAnAaAaAeAnramata, sest kollektiivlepingute sAaAaAeA lmimise prakti Eestis alles lapsekingades. Siiski tuleb mAaAaAeAnrkida, et nii riigiko liikmete kui ka sotsiaalpoliitika valdkonna eest vastutava ministeeriumi initsiatiivil tAaAaAeA AaAaAeA tati mitmel korral vAaAaAeAnlja miinimumpalga seadusee mis jAaAaAeA udis isegi parlamenti, kuid jAaAaAeAni tAaAaAeA AaAaAeA andjate tugeva va tAaAaAeA ttu seadusena vastu vAaAaAeA tmata. TAaAaAeA AaAaAeA andjate suhtumine miinimumpalga kehte muutus pAaAaAeAnrast seda, kui palganAaAaAeA ude toetuseks korraldatud strei AaAaAeAnrahoidmiseks moodustati 1935. aastal tAaAaAeA AaAaAeA tAaAaAeA lide lahendamise k mille otsused olid ettevAaAaAeA tjatele palga tAaAaAeA stmise osas kohustusli Kohustusliku palgatAaAaAeA stmise tulemusena suurenesid tAaAaAeAniendava palga tAaAaAeA ttu ka tootmiskulud, mis omakorda vAaAaAeAnhendasid palka tAaAaAeA stma su ettevAaAaAeA tte konkurentsivAaAaAeA imet, vAaAaAeA rreldes teiste sama tegevusala ettevAaAaAe kus palgatase oli madalam. SeetAaAaAeA ttu said tAaAaAeA AaAaAeA andjatest, pAaAaAeA hiliselt tekstiilitAaAaAeA AaAa miinimumpalga, eelkAaAaAeA ige piirkondliku miinimumpalga kehtestamise pooldaja TAaAaAeA si kAaAaAeA ll, nad eelistasid tsentraalsele lAaAaAeAnhenemisele paindlikku sAaAaAe kus miinimumpalk lepitakse kokku tAaAaAeA AaAaAeA andjate ja tAaAaAeA AaAaAeA liste vahel. TekstiilitAaAaAe vAaAaAeAnljatAaAaAeA AaAaAeA tatud uus palgasAaAaAeA steem jAaAaAeAni aga teise maailmasAaAaAeA tAaAaAeA ttu ellu rakendamat

TAaAaAeAaNUAVALD

Artikli avaldamist rahastasid Eesti Teaduste Akadeemia ja Tallinna AaAaAeALlikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo kesku

THE MINIMUM WAGE-FIXING MACHINERY CONVENTION, 1928 (NO. 26) OF THE INTERNATIONAL LABOUR ORGANIZATION AND ESTONIA

Maie PIHLAMAaAaAeAa

This article deals with the International Labour Organization (ILO) convention of 1928 on minimum wage-fixing machinery, aimed at guaranteeing employees in industry and commerce reasonable wages to meet their basic needs. Also the reasons why Estonia did not join the Convention and the role of the ILO in the development of Estonian national wage policy are under consideration.

In 1919, when the ILO was established, minimum wages had only been set in a few countries. The principle that the wage paid to an employee should be adequate to guarantee a reasonable standard of living for them became the guiding principle of the policy of the ILO. After several years of preparation, the issue of fixing minimum wages was for the first time on the agenda of the session of the ILO Conference in 1927. This resulted in the adoption of a questionnaire on Minimum Wage-Fixing Machinery. The discussion on this matter based on the answers to the questionnaire continued at the ILO 1928 conference, where the Minimum Wage-Fixing Machinery Convention (No. 26) and Recommendation were adopted. The main aim of the convention was to oblige the ILO Member States to maintain or create a machinery whereby minimum rates of wages could be fixed for workers employed in industry and commerce and in particular in home-working trades in which no arrangements existed for the effective regulation of wages by collective agreement or otherwise and wages were exceptionally low.

Many Member States, including Estonia, did not ratify this Convention. Among the various reasons there was the prevailing opinion that the issue of minimum wages was a topic to be solved internally. Estonian employers strongly opposed the Convention arguing that they had no possibilities of raising the wages because the growth of Estonian economy did not support a rise in wages and fixing minimum wages. They ignored the fact that a set minimum wage would help the economy in a number of ways.

Because the national minimum wage was not established by law and was mostly not determined by collective agreements as the practice of concluding collective agreements was still in its infancy in Estonia, the workers' wages were generally determined unilaterally by the employers. However, the influence of the ILO in the development of minimum wages is worth stressing. The Estonian ministries responsible for social policy had several times drawn up a draft of the national law on the minimum wage. Although the draft was discussed in the Parliament, it never became the law because of strong resistance from employers. However, the attitude of employers toward the implementation of minimum wages changed when the Labour Dispute Committee was created in 1935 to prevent a strike. The decisions of the Labour Dispute Committee to increase the workers' wages were compulsory for entrepreneurs. A rise in the workers' wage level was accompanied by a rise of the production costs, which negatively influenced a company's competitive position compared to other companies in the same industry where the wage level was lower and the workers did not go on strike. As a result of increased competition, employers, in particular in the most important industrial branch--the textile industry, became supporters of introducing a minimum wage. However, instead of the central approach they preferred to negotiate with workers and to reach a voluntary agreement on minimum wages. The textile industry considered the introduction of minimum wages by region and by sector to be positive. Nevertheless, the new regional wage system developed by textile industrialists was not implemented due to the outbreak of World War II.

Maie PIHLAMAaAaAeAa

Tallinna AaAaAeALlikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus, Uus-Sada 5a, 10151 Tallinn, Eesti; maie.pihlamagi@tlu.ee

(1) Minimaalpalk, alampalk: valitsuse poolt kinnitatud ja vastavalt majanduslike olude muutumisele muudetav tunni- vAaAaAeA i kuupalga summ millest madalamat palka ei vAaAaAeA i kellelegi tema tAaAaAeA AaAaAeA eest maksta. Vt Me U. Majandusleksikon. I: A-M. Eesti EntsAaAaAeA klopeediakirjastus, Tallin 2003, 612.

(2) Peace Treaty of Versailles. Part XIII. Labour. Section I: Organisation of Labour. http://net.lib.byu.edu/~rdh7/wwi/versailles.html

(3) Minimum Wage Systems. International Labour Conference 103rd Session, 2014. International Labour Office, Geneva, 2014, 2.

(4) Riigiarhiiv (ERA), f 31, n 4, s 153, 1 9, 9p, 13; III Riigikogu protokollid. 4. istungjAaAaAeAnrk 1927, protokoll nr 95, 18. oktoober, vee 247.

(5) Vt ERA, f 31, n 4, s 153, 1 2-3.

(6) TAaAaAeA AaAaAeA - ja hoolekandeministeerium pidi eelneva aasta toiduainete tarbekaupade keskmiste hindade alusel elatusmiinimumi vAaAaAeAnlja arvuta ja kehtestama iga aasta 1. mAaAaAeAnrtsik

(7) PalgatAaAaAeA AaAaAeA lised, kes ei tAaAaAeA AaAaAeA tanud tAaAaAeA AaAaAeA andja ruumides, vaid kodus.

(8) International Labour Conference. Tenth Session. Geneva 1927. Geneva, 1927, 398.

(9) International Labour Conference. Tenth Session, 400.

(10) Samas, 127-128; ERA, f 80, n 3, s 378, 1 145.

(11) International Labour Conference. Tenth Session, 431.

(12) ERA, f 80, n 3, s 378, 1 145-146.

(13) ERA, f 50, n 1, s 2716, 1 122, 122p.

(14) ERA, f 50, n 1, s 2716, 1 125-126.

(15) Erinevalt konventsioonist polnud soovituse jAaAaAeAnrgimine liikmesriikide kohustuslik.

(16) ERA, f 50, n 1, s 2716, 1 118; ERA, f 31, n 3, s 5124, 1 6.

(17) ERA, f 31, n 2, s 75, 1 1833.

(18) ERA, f 50, n 1, s 2176, 1 63, 63p.

(19) ERA, f 50, n 1, s 2176, 1 40, 40p.

(20) International Labour Conference. Eleventh Session. Geneva 1928. Geneva, 1928, 482, 483.

(21) International Labour Conference. Eleventh Session, 482.

(22) C26: Minimum Wage-Fixing Machinery Convention, 1928. http://www.ilo.org/dyn/normlex/

(23) R30: Minimum Wage-Fixing Machinery Recommendation, 1928. http://www.ilo.org/dyn/normlex

(24) ERA, f 31, n 4, s 153, 1 2.

(25) Sotsialistide eelnAaAaAeA u.--Postimees, 9.3.193

(26) ERA, f 2000, n 1, s 673, 1 1; Palga alammAaAaAeAnAaAaAeAnra seadus esitati tAa ja hoolekandeministeeriumi poolt valitsusele.--PAaAaAeA hja Kodu, 9.3.192

(27) ERA, f 2000, n 1, s 673, 1 3.

(28) ERA, f 50, n 1, s 645, 1 65-66.

(29) ERA, f 50, n 1, s 645, 1 105-107.

(30) 1. juulil 1929 jAaAaAeA ustunud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumi korraldamise seaduse kohaselt lAaAaAeAnksid seniste haridusministeeriumi ni tAaAaAeA AaAaAeA - ja hoolekandeministeeriumi AaAaAeA igused ning kohustused AaAaAeA le uuele ja sotsiaalministeeriumile, mida juhtis haridus- ja sotsiaalminister. Vt Riigi Teataja (RT) 1929, nr 28, art 182; nr 62, art 430.

(31) ERA, f 80, n 4, s 1139, 1 1-3.

(32) ERA, f 80, n 4, s 1139, 1 60-61.

(33) Johanson, L. TAaAaAeA AaAaAeA jAaAaAeA ud hAaAaAeAnvineb. Kuid rahvusvahelised konven jAaAaAeAnetakse ellu viimata. - TAaAaAeA AaAaAeA ja Tervis, 1930,

(34) ERA, f 80, n 4, s 1139, 1 64, 64p.

(35) ERA, f 50, n 1, s 645, 1 9-10.

(36) ERA, f 50, n 1, s 645, 1 11.

(37) ERA, f 50, n 1, s 654, 1 12.

(38) ERA, f 50, n 1, s 654, 1 24p, 105; TekstiilitAaAaAeA AaAaAeA sturid ja tAaAaAeA Aa ei saanud kokkuleppele.--Postimees, 6.9.1933; TekstiilitAaAaAeA AaAaAeA liste palgavAaAaAeA itlusest.--TAaAaAe HAaAaAeAnAaAaAeAnl, 1933, 10, 146-

(39)
COPYRIGHT 2017 Estonian Academy Publishers
No portion of this article can be reproduced without the express written permission from the copyright holder.
Copyright 2017 Gale, Cengage Learning. All rights reserved.

Article Details
Printer friendly Cite/link Email Feedback
Title Annotation:text in Estonian
Author:Pihlamagi, Maie
Publication:Acta Historica Tallinnensia
Date:Jan 1, 2017
Words:6297
Previous Article:THE AMERICAN CHILDREN'S RELIEF PROGRAM AND THE ESTONIAN CHILDREN'S RELIEF SOCIETIES IN 1919.
Next Article:VEERAND SAJANDIT KULMUTATUD KONFLIKTI. GRUUSIA-ABHAASIA SUHTED JA ABHAASIA PUUDLUSED RAHVUSVAHELISELE TUNNUSTATUSELE.

Terms of use | Privacy policy | Copyright © 2022 Farlex, Inc. | Feedback | For webmasters |