Printer Friendly

LEMBITU. JUHTIMISKUNSTI MEISTRIKLASS VASTSEL MAARJAMAAL.

SISSEJUHATUSEKS

Viimasel veerandsajandil on uurijad Eesti esiaja lAaAaAeA ppu ja kirjali ajaloo algust olulisel mAaAaAeAnAaAaAeAnral AaAaAeA mber hinnanud. Muinasaja lAaAaAeA pu AaAa puhul rAaAaAeAnAaAaAeAngitakse sAaAaAeA nnijAaAaAeAnrgsest AaAaAeA lemkihist ja staatuse manifest (1), vAaAaAeA imukeskustest jastruktuuridest (2) ning vAaAaAeA itlustest ja vAa koondamisest (3). Samuti ristiusu aegamisi jAaAaAeA udmisest LAaAaAeAnAaAaAeAnnemere idak (4) ja majanduslikust pAaAaAeA AaAaAeA rdumisest idast lAaAaAeAnAaAaAeAnnde juba muinasaja v sajanditel (5).

13. sajandi alguse juures on dekonstrueeritud pikalt domineerinud muistse vabadusvAaAaAeA itluse ideed, analAaAaAeA AaAaAeA situd selle lAaAaAeAntteid ja kitsasko Selle asemel nAaAaAeAnhakse tollaseid sAaAaAeA dimisi ristiretkede fenomeni kontek ja kahe leeri vahelise sAaAaAeA ja asemel paljude eri huvidega osapoolte konfliktidena. (7) On hakatud kAaAaAeA sima, kuidas sAaAaAeA ndmuste osalised toimuvat mAaAaAeA istsid ja mAaAaAeA testasid. (8) Mitmete uurija-pAaAaAeA lvkondade, sajanditega kinnistunud kAaAaAeAnsitluste vAaAaAeAnrskendamine on aga kindlasti a tAaAaAeA AaAaAeA jAaAaAeAnrgus. Arvamusi ja kAaAaAeA simusepAaAaAeA stitusi on palju ning

AaAaAeALhtlasi ja vist kirjalike allikate iseloomu tAaAaAeA ttu on uurimise fo olnud viimasel ajal pigem Liivimaale saabunutel. VAaAaAeAnhem on uute tAaAaAeAnhelepane ja paradigmadegi valguses kAaAaAeA situd tollaste eestlaste tegevuse koht Seda siiski peaks. SAaAaAeA ndmuste analAaAaAeA AaAaAeA s ei saa tAaAaAeAnielik olla, kui vAaAaAeAnhemalt katset mAaAaAeA ista kAaAaAeA igi osapoolte kAaAaAeAnitumismotiive ja ee olgu allikmaterjal mAaAaAeA ne kohta kuitahes napp. Samuti, kui eestlas lugu ei uuri ega kirjuta eesti teadlased, ei teegi seda vist keegi.

Allikaliselt on parimad vAaAaAeA imalused, et AaAaAeA ritada selgitada Henriku Liiv kroonikas enim mainitud eesti AaAaAeA liku Lembitu ajendeid ja ambitsioon AaAaAeALsna detailselt on kroonikas kirjeldatud osa tema tegevusest, samu on arheoloogiliselt piisavalt uuritud LAaAaAeA havere ehk Leole linnust, mille Lembitut kroonikas seostatakse.

Lembitu kui isiku uurimislugu on aga AaAaAeA llatavalt AaAaAeA huke. Juba lige sajand tagasi pAaAaAeA stitas Lembitu kohta hulga kAaAaAeA rgelennulisi oletusi J Luiga, kelle sageli pAaAaAeAnris ootamatuid seisukohti pole uurimisloos eda kantud. (9) 2010. aasta sAaAaAeA gisel, loetud kuud enne kohalike omavalitsus valimisi, avaldas praegune erakonnaesimees Mart Helme raamatu, mis pealkirja jAaAaAeAnrgi oleks nagu Lembitust, aga tegelikult on populaars rahvuslikus vAaAaAeA tmes refereeritud Eesti 13. sajandi alguse AaAaAeA hiskonnakorral ja poliitilist ajalugu. (10)

Lembitule kui isikule ei ole eraldi tAaAaAeAnhelepanu pAaAaAeA AaAaAeA ratud ei Evald TAaAaAeA JAaAaAeA ri Seliranna ja Artur Vassari raamatus "Kui Lembitu kutsus..." (1 ega Sulev Vahtre monograafias "Muinasaja loojang Eestis. VabadusvAaAaAeA itl 1208-1227" (12). Kutselised ajaloolased on Lembitu kohta vAaAaAeAnhe, k AaAaAeA ldse, avaldanud mAaAaAeA AaAaAeA daminnes arvamust muu suunitlusega tekstides. Moora arvates oli Lembitu kindlasti
AaAaAeA ks kAaAaAeA ige algatusvAaAaAeA imelisemaid Eesti vanemaid omal


ent Lembitu korduvat nimetamist Henriku tekstis ei tuleks vAaAaAeA tta mAaAaAeAnrg et Lembitu oligi oma aja tAaAaAeAnhtsaim vAaAaAeA i mAaAaAeA jukaim eesti AaAaAeA lik. (13 MAaAaAeAngi on arvanud,
algselt ei olnud Lembitu Sakalas just kAaAaAeA ige mAaAaAeA juvAaAaAeA imsam pealik,
tAaAaAeA usis laiema piirkonna sAaAaAeA jaliste jAaAaAeA udude etteotsa
vabadusvAaAaAeA itluse kAaAaAeAnigus ja ilmselt tAaAaAeAnnu isiklikele omadustele


JAaAaAeAnrgnevalt on eesmAaAaAeAnrgiks seatud esile tuua mAaAaAeA ned uued infokil seosed Lembitu isiku ning tegevuse kohta, aga AaAaAeA htlasi vAaAaAeAnlja pak kAaAaAeAnsitlus tema tegevusest tervikuna. Nii pAaAaAeA imuvad siin konkreetse fundeeritud vAaAaAeAnited AaAaAeA ksikasjade kohta hAaAaAeA poteesidega. Viimased on mAa katsena leida selgitusjAaAaAeA ulist tausta, millele kAaAaAeA ik Lembitust teada tervikuna mahuks ja mille valguses sobiksid AaAaAeA ksikud faktid ehk paremi kokku. Siin on muidugi suur tAaAaAeAnhtsus uurija intuitsioonil ja tervikkAaAaAeAnsit (ehk lugusid sellest, kes Lembitu vAaAaAeA is olla ning mida tahta) saab samavAaAa pAaAaAeA hjendatult kindlasti teisigi konstrueerida. Loodetavasti ongi siinse suudetud sellesuunalist mAaAaAeA tet elavdad

Arutlus liigub konkreetsemalt oletatavale ja AaAaAeA htlasi Lembitu suht lAaAaAeAnhedalt kaugemale--Lembitu vAaAaAeA imaliku lisanime juurest tema su juurde teiste Sakala AaAaAeA likutega--, kAaAaAeA sides seejAaAaAeAnrel tema vAaAaAeA imalike k eesmAaAaAeAnrkide ning vaimse pAaAaAeAnrandigi jAaAaAe

LEMBITUS VYTAMAS

1221. aasta juures, pAaAaAeAnrast kirjeldamist, kuidas liivimaalased pAaAaAeA lg AaAaAeAnra Taani kuninga saadetud foogti, tegi Henrik oma kroonika narratiiv pausi, et dramaatiliselt AaAaAeA les lugeda hulk ilmalikke valitsejaid, k olid Riia kirikut ohustanud--ja hukkunud.
[N]AaAaAeA nda, nAaAaAeA nda kAaAaAeAnsutab taeva kuninganna [neitsi Maarja] maapea
kuningaid. Kas ta ei kAaAaAeAnsuta, kui on nuhelnud paljusid Liivimaa vast
vAaAaAeA itlevaid kuningai


Pikk loetelu sisaldas Novgorodi vAaAaAeA rste, taanlasi, rootslasi ja nimelise hulka eesti, liivi, latgali ning leedu AaAaAeA likuid, kelle tegusid riialas vastu on kroonikas mujal pikemalt kirjeldatud. (15)

Selles loetelus torkab silma AaAaAeA ksik nimi, mis kroonikas mujal ei esin Leonid Arbusow noorema erinevatest osaliselt sAaAaAeAnilinud kAaAaAeAnsikirja kompileeritud ja sestsaadik kroonika ladinakeelse teksti enim kasutatavas variandis on lause:
Numquid non Lembitus, Vytamas cum aliis senioribus suis perfidis in
Saccala a Rigensibus interfecti ceciderunt?--Kas ei langenud Sakalas
riialaste poolt tapetuna Lembit, Vytamas koos teiste oma truudusetute
vanematega? (16)


August Hansen arvas oma Henriku Liivimaa kroonika vAaAaAeAnljaandes, et e tuleks Vytamase nime Lembituga kokkukAaAaAeAnivaks pidada. (17) Sama mAaAaAe arendas edasi Juhan Luiga, kes tAaAaAeA i vAaAaAeAnlja kolm argumenti: Vytama kroonika loetelus, mille kAaAaAeA ik AaAaAeA lejAaAaAeAnAaAaAeAnnud nimed esinevad kroo mujal; sAaAaAeA na suis ("tema oma") nAaAaAeAnitavat, et tegu oli AaAaAeA he isikuga nimede Lembitus ja Vytamas vahel olevat hilisem lisand,
algkirjas seda vahemAaAaAeAnrki ei ole. (1


Enn Tarvel tAaAaAeA i Luigale oponeerides vAaAaAeAnlja, et kroonikas, nAaAaAeAnitek 7, esineb suis ka tAaAaAeAnhenduses "nende oma", ja leidis, et kAaAaAeA llap Vytamas ikka eraldi isik. (19)

Luiga esimene argument on tegelikult kaalukas. Kui Vytamast nAaAaAeAnha eral isikuna, oleks tema selline mainimine kroonikas arusaamatu. Miks esineb keegi mujal mainimata Vytamas nAaAaAeA AaAaAeA d AaAaAeA htAaAaAeAnkki Riia kiriku oht vaenlaste nimistus? Selle kroonikakoha retoorilistele kAaAaAeA simustele AaAaAeA lesehit struktuur pAaAaAeA hineb viitamisel teksti teistel osadel, tuttavlikkuse Neid isikuid oleme kroonikas juba varem kohanud. Nende ridamisi esitamine ei tohiks jAaAaAeAntta lugejale kahtlust, et neitsi Maarja oma kirikut tAaAaAeA hAaAaAeAnsti hoiab. Lugejale tundmatu Vytamase sissetoomine ainult riku soovitud efekti.

Samuti seob Vytamast mainiv lause tema hukkumise Lembitu omaga. Nii pidanuks Vytamas figureerima ka MadisepAaAaAeAneva lahingu mahukas ja details kirjelduses, kus Henrik loetles mitmeid teisi langenud eesti AaAaAeA likui (20) Peale selle nimekirja Vytamast mujal ei esine. Asudes seisukohale, et Vytamas oli eraldi isik, tuleks selgitada, miks on ta selles loetelus ainus nimetatu, keda mujal ei mainita.

Mis puutub komasse nimede vahel, siis sAaAaAeAnilinud kAaAaAeAnsikirjadest pari peetav, nn Codex Zamoscianus, katkeb enne selle loeteluni jAaAaAeA udmis Paremuselt jAaAaAeAnrgmiseks kAaAaAeAnsikirjaks peetakse nn Codex Skodeiskian (21) Seal koma kahe nime vahel tAaAaAeA esti puudub ja huvipakkuv lause esin kujul:
Numquid non Lembitus Vytamas, cum aliis senioribus suis perfidis in
Saccala a Rigensibus interfecti ceciderunt? (22)


Leonid Arbusow noorem arvas, et kuna kroonika tekstis on sAaAaAeA na cum ("koos sageli kasutuses sAaAaAeA nonAaAaAeA AaAaAeA mina sAaAaAeA nale et ("ja"), siis on siin kahele isikule, ja pani koma Vytamase jAaAaAeAnrelt nime ette. KAaAaAeAnsikirja tulenevat pAaAaAeA hjust ei nAaAaAeAni selleks olevat. Arbusow nentis samuti kuigi kroonikatekst viitab juba varem kirjeldatule, on see ainus koht kroonikas, kus Vytamase nimi esineb. (23)

Seega paistab, et nii Henriku teksti loogika jAaAaAeAnrgi kui ka arheograafilise on pAaAaAeA hjendatum arvata, et nii Lembitus kui ka Vytamas viitavad sama isikule. Eesti eelkristlike nimede juures nAaAaAeAnib valitsevat ainunimesAaAaAeA st st vanemad panid lapsele AaAaAeA heainsa nime. (24) Nii vAaAaAeA ib arvata, et Vyt polnud Lembitu teine eesnimi, vaid mingisugune lisa- vAaAaAeA i hAaAaAeA AaAaAeA

Mida vAaAaAeA is Vytamas tAaAaAeAnhendada? Nime lAaAaAeA pus kajastub ilmselt kas sAaAaAe -mees vAaAaAeA i sufiks -mas, mAaAaAeA lemad on eesti eelkristlike nimede lev lAaAaAeA pud. (25) Juhan Luiga oletas, et Vytamase tAaAaAeAnhendus on VAaAaAeA id (26) Seda ei nAaAaAeAni keeleteaduslik analAaAaAeA AaAaAeA s siiski toetavat. Paul hinnangul kajastub Vytamase nimes tAaAaAeA enAaAaAeAnoliselt sAaAaAeA natAaAaAeA vi viht Mida viht(a) kunagistes lAaAaAeAnAaAaAeAnnemeresoome isikunimedes tAaAaAeAnhendas, ebaselgeks. Detlef-Eckhard Stoebke ei pidanud vAaAaAeA imalikuks AaAaAeA htki tAaAaAeA lg kindlalt eelistada. (28) Eduard Roos ei pidanud rahuldavaks viht(a) mAaAaAeA testamist tAaAaAeAnnapAaAaAeAnevases tAaAaAeAnhenduses kui saunaviht vAaAaAeA i kimp jAaAaAeAnAaAaAeAnks arusaamatuks, mis tAaAaAeAnhendus oli nAaAaAeAniteks Vana-Liivimaa vakuraa teadaolevatel pAaAaAeAnrisnimedel Meleuicht (Meeleviht) vAaAaAeA i Vichte (Vih Roos seostas sAaAaAeA na viht(a) hAaAaAeAnAaAaAeAnlikulooliselt sAaAaAeA naga viips(i), mis t murdeti erinevaid kinnitus- ja tugipuid (hobuseriistades, sarikatel, vAaAaAeAnravates), ning arvas, et viht(a) vAaAaAeA is tAaAaAeAnhendada ka tuge vAaAaAeA i Meleuicht tAaAaAeAnhendaks sel juhul hinge- vAaAaAeA i elutuge, Vichte aga liht kaitset vAaAaAeA i tuge. Sel moel saadud nimetAaAaAeAnhendused oleksid loogilis kui viht(a) viha vAaAaAeA i kimbuna mAaAaAeA testamisel.

Kuigi see pole kaugeltki kindel ja tAaAaAeA lgendusvAaAaAeA imalusi on kindl teisigi, vAaAaAeA is Vytamas tAaAaAeAnhendada midagi seoses toetamise vAaAaAeA i kaitsm KAaAaAeA simuse juurde, kuidas ja miks vAaAaAeA is Lembitul selline epiteet kujun tullakse allpool. JAaAaAeAnrgmiseks on kAaAaAeA situd, milline vAaAaAeA is olla L ja tema lAaAaAeAnhikonna seos Sakalaga, kus asus Lembitu linnus, castrum Lembit quod Leole vocatur. (30)

SENIORES DE SACKALE

Kui 1217. aasta sAaAaAeA gisel vAaAaAeA tsid Lembitu vend Unnepewe ja tema kaasl vastu ristiusu, kirjeldas Henrik seda kui
sakalaste teistkordset ristiusku pAaAaAeA AaAaAeA ramist.


Sakalased nAaAaAeA ustusid esimest korda ristiusku vastu vAaAaAeA tma 1211. a kevadel--ja pAaAaAeAnrast veel paljusid sAaAaAeA jakAaAaAeAnike Sakalast Liivimaal vastupidi samuti 1211. aasta sAaAaAeA gisel ja 1215. aasta kevadel. (32) 121 aasta sAaAaAeA gis polnud seega mitte teine, vaid neljas kor

Vaevalt Henrik loendamisega eksis. Paistab hoopis, et sakalased ei toiminud suhetes Riiaga kuigi AaAaAeA htsena. 1217. aasta sAaAaAeA gisel vAaAaAeA tsid ri teist korda vastu tAaAaAeA epoolest Leole linnuse AaAaAeA likud, Lembitu lAaAaAeAnhiko (33) Nagu jAaAaAeAnrgnevalt argumenteeritud, paistab, et kuigi asudes Saka piirides, ei pidanud leolelased endale siduvaks seda, mida otsustati mujal.

1211. aasta kevadel olid ristiusku astunud Sakala suurima, Viljandi linnuse seniores (34) NAaAaAeAnib, et 1212. aasta suve lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimis poolteks olid "eestlased" ja "piiskop [Albert] koos sAaAaAeA jateenistu vendadega ja vanematega Riiast", oli AaAaAeA hine arusaam, et ristiusku juba astunud kAaAaAeA ik sakalased, "kuni Pala jAaAaAeA eni".

Veidi pAaAaAeAnrast viljandlaste ristiusku astumist, 1211. aasta suvel juht Lembitu aga sakalastest sAaAaAeA javAaAaAeAnge rAaAaAeA AaAaAeA steretkel Liivimaale. (3 aasta algul jAaAaAeAnlitas ja tappis Lembitu salga sAaAaAeA jameestega Riiast tu preester Salomoni, kes oli Viljandis inimesi ristinud ning tagasiteel Riiga. (37)

Paistab, et 1211. aasta lAaAaAeA pul riialaste (38) sAaAaAeA jakAaAaAeAnik Sakalasse s nimelt Lembitu vastu, kui mindi esmalt mAaAaAeA AaAaAeA da mereranda, sisenedes a Leole juures Sakalasse
kAaAaAeA ige viletsamat teed pidi mAaAaAeA AaAaAeA da metsi ja


PAaAaAeAnrast rAaAaAeA AaAaAeA stamist naasti sAaAaAeA jasaagiga koormatult Li
teist teed minnes rAaAaAeA AaAaAeA m


st otseteed Viljandist mAaAaAeA AaAaAeA da. (39) 1215. aasta kevadel lAaAaAeAnks rii sAaAaAeA javAaAaAeAngi Sakalass
jAaAaAeAnttes seljataha Viljandi linnus


hakkas rAaAaAeA AaAaAeA stama Leole AaAaAeA mbruses. Leolet piirati kolm pAaAaAeAneva ja taa Liivimaale nAaAaAeAnhtavasti otseteed, Viljandi kaudu. (40) Erinevalt sAaAaAeA jakAaAaAeAni Saaremaale ja Harjumaale 1216. aastal ei kardetud tagasiteel kohalike rAaAaAeA nnakuid. (41) 1217. aasta sAaAaAeA gisel, kui Lembitu kogus Liivimaale tungimi sAaAaAeA javAaAaAeAnge, lAaAaAeAnks sellele vastu liikuv riialaste sAaAaAeA javAaAaAe
Viljandi linnuse juurde, kus AaAaAeA AaAaAeA sel puhkasid; ja pidanud sealsa
missatalituse, lAaAaAeAnksid nad apostel Matteuse pAaAaAeAneval vaenlastele vas
(42)


Henriku sAaAaAeA nakasutus on hAaAaAeAngune selle kohta, mis toimus Sakalas pAaAa viljandlaste ristiusu vastuvAaAaAeA tmist 1211. aasta kevadel. Umbes kuu ae hiljem
saadeti [Riiast] saadikud Eestimaale vaatama, mis paganad teevad.
Tagasi tulnud, teatavad need sAaAaAeA jast [bella nunciant], toovad rah
tagasi [pacem secum referunt] ja paljastavad [aperiunt]
truudusemurdjate kavatsused. (43)


Seda on mAaAaAeA istetud kui Viljandis sAaAaAeA lmitud kokkuleppe, mis sisalda rahu pidamist, AaAaAeA lesAaAaAeA tlemist ja Sakala kui terviku sAaAaAeA dimise jAaAaAe riialastega. (44) Olnuks aga kummaline, et saadikud rahu AaAaAeA lesAaAaAeA tle "paljastavad". NAaAaAeAnib, et sAaAaAeA jast ja rahust oli kombeks teatada sAaAaAeA nas ning saadiku saatmisega, mAaAaAeA nikord koos rituaalse aktiga. (45) EbamAaAaAeAnAaAa on ka Henriku fraas "toovad rahu tagasi".

Saadikute sAaAaAeA numile reageerisid igatahes Kaupo ja mAaAaAeA AaAaAeA gavendade meister Bertold rAaAaAeA AaAaAeA steretkega Sakala lAaAaAeA unaossa, millele jAaAaAeAnrgnes lAaAaAeA un vasturetk AaAaAeALmera pAaAaAeA hjakaldale. Esimest korda ilmus nAaAaAeA AaAaAeA d kro Lembitu, kes tuli samuti kohe Liivimaale nAaAaAeAnhtavasti juba valmis "tei sAaAaAeA javAaAaAeAnega", suundudes AaAaAeALmerat AaAaAeA letades rAaAaAeA AaAaAeA stama kaugemal (46)

Saadikute sAaAaAeA jast teatamine, bella nunciant, vAaAaAeA is tAaAaAeAnhendada tea Sakala pAaAaAeA hjaosas kogunevast Lembitu sAaAaAeA javAaAaAeAnest. See polnud seotud viljandla nAaAaAeA nda puudus ka rahu AaAaAeA lesAaAaAeA tlemine--rahu olid teinud ju viljand Faktiliselt (ja poeetiliselt) tAaAaAeA id saadikud kAaAaAeA ll rahu endaga koos tag kuid Sakalas lAaAaAeAnks mingi osa sakalastega taas sAaAaAeA dimiseks. Viljandi AaAaAeA likusug (47), kes ilmselt nAaAaAeAngi endal juhtrolli ja kel nAaAaAeAnhti seda Sakalas ol (48), aga jAaAaAeAni neist sAaAaAeA dimistest kAaAaAeA rvale. NAaAaAeAnib, et Sakala lAaAaAeA unao jAaAaAeAntkasid esialgu sAaAaAeA dimist, ent Liivimaale lAaAaAeAnhimatena jAaAaAeAnrje rAaAaAeA AaAaAeA steretke ohvriks langedes andsid nad, nagu olid teinud ka viljandla 1211. aasta lAaAaAeA pul riialastele rahu tagatiseks pantvange ja vAaAaAeA tsid v ristiusu. (49) Sakala pAaAaAeA hjapiiril asuv Lembitu markeeris oma positsioo aga preester Salomoni tapmisega.

Nagu nAaAaAeAnitab 1212. aasta lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimistel kokkulepitu kirjeldus, preten viljandlased vist siiski oma sAaAaAeA na maksvusele kogu Sakalas. Praktik tuli aga nentida, et Lembitu oli end kehtestanud AaAaAeA sna iseseisvana e tahtnud lasta end viljandlaste kokkulepetega siduda. Ehk viibis lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnki ka Lembitu, igatahes
pAaAaAeAnrast paljusid vaidlusi tehti lAaAaAeA puks kolmeks aastaks rahu kAaAa
poolest, jAaAaAeAnttes siiski sakalased kuni Pala jAaAaAeA eni piiskopi ja saksla
[vaimuliku] vAaAaAeA imu alla, et nemad, kes pantvange andes olid lubanu
ristiusu vastu vAaAaAeA tta, ristiusu AaAaAeA iguse ja ristimise tAaAaAeAnielikult
vAaAaAeA tnuna rAaAaAeA AaAaAeA mu tunneksid


Formaalselt oli ristiusu vastu vAaAaAeA tnud kogu Sakala, ent ristitud pid saama ja christianitas'e usulis-AaAaAeA igusliku ruumiga ka faktiliselt liitu ainult pantvange andnud. Seda olid teinud viljandlased ja lAaAaAeA unasakalase Lembitu ning teised leolelased aga mitte.

Viljandlaste 1211. aasta otsus ristiusku astuda justkui kehtis AaAaAeA Sakala. PAaAaAeAnrast viljandlaste ristiusku astumist loodud Eestimaa piiskopko vastse piiskopi Theodericiga eesotsas (51) justkui sai endale Sakala nAaAaAeAnol reaalse ja arvestatava territooriumi. 1211. aasta lAaAaAeA pul riial rAaAaAeA nnakus linnuse kaotanud Lembitu (52), kes oli ilmselt huvitatud tAaAaAeAnhtajali rahust, justkui tunnistas viljandlaste sAaAaAeA na "kuni Pala jAaAaAeA eni" maksv samas ei kohustunud ta tegelikult millekski. Selline vAaAaAeA iski olla realistl kompromiss.

MAaAaAeA istes sAaAaAeA ndmusi selliselt, et alates 1211. aastast oli Sakala, vAa arvatud Leole linnuse vAaAaAeA imuala, kristlik ja edasised sAaAaAeA dimised toim riialaste ning leolelaste vahel, saavad ehk loomulikuma selgituse ka 1211. aasta kevadele jAaAaAeAnrgnenud sAaAaAeA ndmuste kirjeldused. Kui rahu ol AaAaAeA les AaAaAeA eldud ja viljandlased riialastega sAaAaAeA jajalal, jAaAaAeAnAaAaAeAnks aru kuidas sai preester Salomon lihtsalt Viljandisse ristima minna. NAaAaAeAnh vastaspooltena riialasi ja leolelasi, saab selgituse see, miks pAaAaAeAnra 1211. aasta kevadet ning enne 1217. aasta sAaAaAeA gist, mil Sakalast Liivimaa ja vastupidi toimus palju sAaAaAeA jakAaAaAeAnike, ei rAaAaAeA nnatud kordagi uuesti k Viljandi linnust, vaid vastupidi, riialased liikusid turvaliselt Viljandist mAaAaAeA AaAaAeA da ning sihtmAaAaAeAnrgiks nAaAaAeAnis olevat nimelt Leole. Nii muutub loo ka riialaste sAaAaAeA javAaAaAeAne laagripaik Viljandi all enne MadisepAaAaAeAneva lah (53) Samuti, kui 1217. aasta sAaAaAeA gisel kogutav sAaAaAeA javAaAaAeAngi oleks olnu Sakala ettevAaAaAeA tmine, jAaAaAeAnAaAaAeAnks arusaamatuks, miks kogunes see Sakala pAa mitte aga lAaAaAeA unapiirile. Seal olnuks see tAaAaAeA kkeks vAaAaAeA imalikele rAaAaAeA AaAaAeA samuti saanuksid Pikasilla vAaAaAeA i JAaAaAeA geveste juures VAaAaAeAnike-EmajAaAaAeA ge Aa novgorodlased, keda oodati, lAaAaAeA puks lAaAaAeA unasse liikuva sAaAaAeA javAaAaAeAnega AaAaAeA hineda. (54) SAaAaAeA javAaAaAeAne kogunemine Pala AaAaAeAnAaAaAeAnrde on aga loogiline nAaAaAeAnha Lembitu ja leolelaste sAaAaAeA javAaAaAeAnena, kusjuures AaAaAeA lejAaAaAeAnAaAaAeAnnud asuda isegi vastasleeris.

Loomulikku konteksti asetuvad ka riialaste AaAaAeA hised rAaAaAeA AaAaAeA steretked H JAaAaAeAnrvaja Virumaale 1216. aastal ning 1217. aasta algul. NAaAaAeAnib, et mAaAaAe puhul mAaAaAeAnngisid juhtivat rolli Sakala seniores eiusdem provincie e selle piirkonna valitsejad (55) (st mitte vaid AaAaAeA likud, kes olid pAaAaAe Sakalast, de Sackale) (56), kAaAaAeA llap siis viljandlased. Kroonikateksti mitte kuigi kokkukAaAaAeA lavate konstruktsioonidega on AaAaAeA ritatud neid r klappima panna kAaAaAeAnsitlusega AaAaAeA htsest riialastega sAaAaAeA divast Sakalast Selline vajadus langeb AaAaAeAnra, kui nAaAaAeAnha viljandlasi selleks ajaks mitu aastat tagasi kristianiseerunutena. Suur osa sakalasi olid 1217. aastaks juba mAaAaAeA nda aega ka riialase

Samuti saab selgituse, kuidas "sakalaste" neljas ristiusu vastuvAaAaAeA tmi sai "teistkordne" olla. Viljandlased kAaAaAeA ll kAaAaAeA nelesid kAaAaAeA igi sak nimel, ent nende tegelik vAaAaAeA im Pala AaAaAeAnAaAaAeAnrde (alates 1211. aasta ulatunud. Leole oli hiljemalt 1211. aastast eraldi ja Viljandile vastanduvgi vAaAaAeA imukesku

Miks on asjade selline kAaAaAeAnik kroonikast kAaAaAeA ll nAaAaAeAnhtav, aga mitte tAaAaAeA stetud? Miks ei tea me Viljandist AaAaAeA htki Kaupot? PAaAaAeA hjusena vAaAaAeA i 1223. aasta apostaasiat Sakalas ja Ugandis, millest alguse saanud sAaAaAeA dimis hAaAaAeAnvitasid seni enam kui kAaAaAeA mne aasta jooksul kujunenud usulis-poliiti korralduse LAaAaAeA una-Eesti

1219. aastal tungis Taani kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskop Anders Suneseniga PAaAaAeA hja-Eestisse ja vallutas kiiresti Revala, Harju JAaAaAeAnrva- ning Virumaa. Vaieldes piiskop Albertiga AaAaAeA iguse AaAaAeA le Ees usku levitada, jAaAaAeA udsid taanlased 1220. aastal aga kokkuleppele mAaAaAeA AaAaAeA gavend keda volitasid endale Sakalat ja Ugandit allutama. (58) 1 221. aasta lAaAaAeA pu juures mainibki Henrik, et mAaAaAeA AaAaAeA gavennad on asunud kAaAaAeA igiss ja Ugandi linnustesse. (59)

See pidi hAaAaAeAnirima Sakala ja Ugandi AaAaAeA likuid. Viljandlastele vAaAaAeA is hAaAaAeAnsti sobida korraldus, kus neil kui katoliiklastel oli kAaAaAeA mnisekohus aga samas avanesid avaramad vAaAaAeA imalused lAaAaAeAnAaAaAeAnnekaubanduseks (60) ja AaAa tugevamatena oli vAaAaAeA imalik kAaAaAeAnia sAaAaAeA jakAaAaAeAnikudel mittekatoliiklike juures. (61) VAaAaAeA ib-olla nAaAaAeAngid viljandlased ka vAaAaAeA imalust ristiusu ideo ja Alberti ristisAaAaAeA itjate toel oma vAaAaAeA imupositsiooni tugevdamiseks. Omaenda kohaliku vAaAaAeA imu pretensioonidega mAaAaAeA AaAaAeA gavendade asumine Vilja oli aga midagi muud. Saanud vAaAaAeA ib-olla innustust saarlaste vAaAaAeA idust Saarem tunginud taanlaste AaAaAeA le 1222. aasta suvel, tapsid viljandlased 122 aasta algul Viljandis asunud mAaAaAeA AaAaAeA gavennad ja AaAaAeA hutasid sama teg ugalasi. (63) Vastuseis mAaAaAeA AaAaAeA gavendade vAaAaAeA imukehtestusele kasvas AaAaAeA le ri kui sellisest taganemiseks. JAaAaAeAnrgnenud sAaAaAeA dimised pAaAaAeAnAaAaAeAndisid aga linnuse piiramise ja alistumisega 1223. aasta suvel. MAaAaAeA AaAaAeA gavennad p oma vAaAaAeA imu Sakalas maksma. (6

Nii vAaAaAeA iks ehk arvata, et neofAaAaAeA AaAaAeA tidest viljandlastest olid saanud apost mis tegi lAaAaAeA pu ka nende kui mitte fAaAaAeA AaAaAeA silisele, siis igatahes poliiti eksistentsile. VAaAaAeA ib-olla oli aastatel 1211-1223 kristlased olnud viljandlas lugu leidnud kuulsusetu lAaAaAeA pu ja Riia misjoni eduloo kirjutamise aja polnud selles enam midagi, mis vAaAaAeAnAaAaAeAnrinuks Henriku poolt talletam (65)

NAaAaAeAnib, et hiljemalt oma esmakordse ilmumise ajaks kroonikasse sAaAaAeA jakAaAa Liivimaale 1211. aasta kevadel ajasid Lembitu ja tema lAaAaAeAnhikondsed Viljan AaAaAeA likutest teistsugust poliitikat. Nad vastandusid resoluutselt ristiusu ja aina jAaAaAeAntkasid sAaAaAeA dimist riialastega. (66) Sealjuures pidi olema AaAaAeA sna riskantse ettevAaAaAeA tmisega, sest Leole ei olnud omas ajas ligilAaAaAeAnheda Eesti ala domineerivamaid vAaAaAeA imukeskusi. Vastupidi, nAaAaAeAnib, et see vAaAaAeAnike kindlustatud mAaAaAeA is. (67) JAaAaAeAnrgnevalt on AaAaAeA ritatud mAaAaAeA ista, m sellise toimimisviisi valikul Lembitu eesmAaAaAeAnrgid olla ja kuidas ta mAaAaAeA nendeni jAaAaAeA ud

PRINCEPS AC SENIOR

Lembitu aktiivne tegevus, millest on jAaAaAeAnlgi, algas varsti pAaAaAeAnrast Vilj piiramist ja viljandlaste poolt ristiusu vastuvAaAaAeA tmist 1211. aasta Lembitu juhtis sAaAaAeA javAaAaAeAne Sakalast Liivimaale rAaAaAeA AaAaAeA stama. Seni a arvesse vAaAaAeA ttes oli tema initsiatiiv aga vaevalt ajendatud solidaarsuse viljandlastega. Miks hakkas Lembitu riialastega sAaAaAeA dima ja miks ju siis?

Nagu arheoloogilisest materjalist nAaAaAeAnhtub, ei olnud vAaAaAeA imuvAaAaAeA itlused mui lAaAaAeA pu Eesti AaAaAeA likusuguvAaAaAeA sade vahel vist midagi ebatavalist. Tuv saab nii vAaAaAeA imu koondamisi kui ka vAaAaAeA ib-olla nende nAaAaAeA rkuse hetkedel vast suurema ala esivAaAaAeA imule pretendeerijatele. (68) Nii vAaAaAeA iks kAaAaAeA sid Lembitu sekkumine juba mAaAaAeA ned aastad tuure kogunud sAaAaAeA dimisse riialas polnud ennekAaAaAeA ike viljandlaste trotsimine ja vastuhakk nende autoriteedil

1208. aastal vastasid ugalased riialaste sAaAaAeA jakAaAaAeAnigule Ugandisse latga Beverini linnuse piiramisega,
olles kutsunud sakalasi endale appi.


Latgalid vastasid omakorda rAaAaAeA AaAaAeA steretkega Sakal
ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust AaAaAeA htuni, /.../ kuni tapjat
vAaAaAeAnsinud kAaAaAeAned ja kAaAaAeAnsivarred suurest rahva surmasaatmisest juba jAaAaAe
jAaAaAeAni


Vasturetke ei toimunud, tehti hoopis aastaks rahu. (69) JAaAaAeAnrgmist kor tabas sAaAaAeA jakAaAaAeAnik Sakalat 1211. aasta kevadtalvel, kui riialased suund Viljandit piirama.
Ja sakslased saatsid liivlasi ja lAaAaAeAntlasi kogu AaAaAeA mberkaudset provin
rAaAaAeA AaAaAeA stama ja toiduainete ja vilja jAaAaAeAnrele. KAaAaAeAnies lAaAaAeAnbi kAaAaAeA ik kAaAa
need palju paganaid ja tAaAaAeA id teised vangidena linnuse juurd


PAaAaAeAnrast pikka ja tasavAaAaAeAngist piiramist nAaAaAeA ustusid viljandlased ri vastu vAaAaAeA tm
SellejAaAaAeAnrel sakslased, kutsunud vanemad linnusest vAaAaAeAnlja, esitavad ne
kAaAaAeA ik ristiusu AaAaAeA igused ja tAaAaAeA otavad rahu ja vennalikku armas
/.../ Rahu AaAaAeA le vAaAaAeAnga rAaAaAeA AaAaAeA mustades tAaAaAeA otavad nad [viljandlased]
ajaga mis liivlased ja lAaAaAeAntlased ja sellesama AaAaAeA igusega ristim
sakramendi vastu vAaAaAeA tta. (7


Pole raske ette kujutada, kuidas vAaAaAeA isid uudise edaspidisest pAaAaAeA si rahust riialastega vastu vAaAaAeA tta lihtsad sakalased. Veidi enam kui ka aasta eest oli Sakalat keset talve nAaAaAeAnhtavasti vAaAaAeAnga rAaAaAeAnngalt laas Sakalast omapoolset rAaAaAeA AaAaAeA steretke ei korraldatud, nii polnud kannatan vAaAaAeA imalik ka sellega liitudes kaotusi korvata. Isegi kui vahepeal kahe suvega oli olnud vAaAaAeA imalik hAaAaAeAnvitatut mingil mAaAaAeAnAaAaAeAnral taastada Viljandi piiramisega kaasnev rAaAaAeA AaAaAeA stamine pingutused tAaAaAeA hjaks. KAaAa kevadtalv, mil toitu vAaAaAeA ib-olla niigi nappis; kui rAaAaAeA AaAaAeA viti vAaAaAeA i h ka seemnevili, ootas ees nAaAaAeAnl

Kui nAaAaAeA AaAaAeA d ehk kuu aega hi
saadeti saadikud Eestimaale vaatama, mis paganad teevad,


siis
teatavad need sAaAaAeA ja


ehk nagu eespool arutatud, vAaAaAeA ib-olla Lembitu poolt sAaAaAeA javAaAaAeAne kogum
[L]AaAaAeAnksid Lembito ja Meme, vanemad Sakalast, teise sAaAaAeA javAaAaAeAnega lii
minnes AaAaAeA le AaAaAeALmera /.../ ja tAaAaAeA usis suur hAaAaAeAnda kAaAaAeA igil Liivimaa raj


Kui kAaAaAeAnsitleda vAaAaAeAnhemalt vAaAaAeA imalikuna Eduard Roosi pakutut, et Vy nimi tAaAaAeAnhendas midagi toetamise vAaAaAeA i kaitsmisega seotut, vAaAaAeA iks Lembitu epiteedis nAaAaAeAnha ehk viidet tema n-AaAaAeA poliitilisele platvorm millelt ta viljandlastele vastandus. Viljandlaste otsus riialastega liituda sundis tavalisi sakalasi juba teist korda riialaste laastamist lihtsalt AaAaAeAnra kannatama. Lembitu pakkus nAaAaAeA AaAaAeA d aga vAaAaAeA imalust kAaAaAeAn ja sAaAaAeA jasaagiks. Keskmise Sakala talumehe jaoks ta vAaAaAeA iski olla, erine Viljandi omadest, rahva kaitsja, vihtamees. Nii vAaAaAeA is riialastega sAaAaAeA hakkamine 1211. aastal olla vahend enda autoriteedi suurendamiseks viljandlaste arvel. Nagu arutletud, nAaAaAeAnitab 1212. aasta lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAe kirjeldus ehk seda, et vAaAaAeA imusuhe viljandlaste ja leolelaste vahel o selleks ajaks AaAaAeA sna ambivalentn

Muljet, et nimelt riialastega sAaAaAeA dimine polnud Lembitu eesmAaAaAeAnrk, pigem vahend, sAaAaAeA vendavad 1212. aasta sAaAaAeA ndmused. 1211. aasta lAaAaAeA pul Leole lAaAaAeAnhistele AaAaAeA htAaAaAeAnkki lAaAaAeAnAaAaAeAnne poolt "mAaAaAeA AaAaAeA da metsi ja so Viljandi vAaAaAeA imusfAaAaAeAnAaAaAeAnri sakalaste tAaAaAeA litamist?) riialaste sAaAaAeA javAaAaAeAngi. AaAaAe nAaAaAeAnis edukas olevat: sAaAaAeA jasaagi kogumise kohaks vAaAaAeA idi teha villa La rAaAaAeA AaAaAeA stati kolm pAaAaAeAneva ja lahkudes sAaAaAeA AaAaAeA dati linnus. Paistab, koos kaaskonnaga jAaAaAeAnttis Leole maha ja AaAaAeA ritas rAaAaAeA AaAaAeA stajaid kAaAaAeA lad Teisiti oleks raske selgitada sAaAaAeA jakAaAaAeAnigu mAaAaAeA lema eestvedaja, l AaAaAeA likute Dote ja Paike surmasaamist. (7

Pole vist liigne oletus, et Dote ja Paike tapmisest hoolimata mAaAaAeA j riialaste selliselt AaAaAeA nnestunud rAaAaAeA nnak Lembitu mainele hAaAaAeAnvitaval Lembitu silmis olnuksid vaenlasteks, kellele mitte alla jAaAaAeAnAaAaAeAnda ja lAaAaAeA AaAaAeA a, nimelt riialased, pidanuks nAaAaAeA AaAaAeA d jAaAaAeAnrgnema vasturAaAaAeA nnak Analoogselt olid kAaAaAeAnitunud ugalased: OtepAaAaAeAnAaAaAeAn ootamatule valluta 1210. aasta sAaAaAeA gisel jAaAaAeAnrgnes VAaAaAeA nnu piiramine ja AaAaAeALmera lahing vangivAaAaAeA etud vaenlaste kAaAaAeA llap demonstratiivselt julm surmam
teinud oma mAaAaAeA AaAaAeA kadega nende selgadele ristid.


Lembitu aga kogus 1212. aasta algul sAaAaAeA javAaAaAeAne sakalasi ja ugalasi, sAaAaAeA javAaAaAeAne", ning suundus rAaAaAeA AaAaAeA stama hoopis Pihkvat, mille sAaAaAeA ja sel ajal Varbolat piiramas. Retk oli nAaAaAeAnhtavasti edukas, vastupanu kohtama naasti saagi ja vangidega. Enne teeleasumist pAaAaAeA AaAaAeA dis Lembitu koos kaaskondlas kinni ja tappis Eestimaa piiskop Theoderici saadetud preester Salomoni, kes oli Viljandis inimesi ristinud. (74)

JAaAaAeAnAaAaAeAnb mulje, et konkreetselt riialastega sAaAaAeA dimisest oli tAaAaAeAnht vAaAaAeAnejuhimaine taastamine (polnud oluline, keda konkreetselt vAaAaAeA id ja seejuures demonstratiivselt viljandlastele vastandumine. Lembitu Pihkva-sAaAaAeA jakAaAaAeAnigul osales ka ugalasi. 1211. aasta suvel olid latg jAaAaAeAnrjepanu Ugandit laastanud, nii
kes oli AaAaAeA htede kAaAaAeAnest pAaAaAeAnAaAaAeAnsenud, tapetakse teiste poolt; provint
ja kAaAaAeA ladesse, kuhu AaAaAeA hed ei jAaAaAeA udnud, tulevad nende jAaAaAeAnrel teised
/ nad tapavad kAaAaAeA ik mehed, keda nad kAaAaAeAntte saavad, ei sAaAaAeAnAaAaAeAnsta rikk
vanemaid. (75)


VAaAaAeA ib arvata, et sellega nAaAaAeA rgenes Ugandis ka otepAaAaAeAnAaAaAeAnlaste mAaAaAeA ju ja ehk, nagu nAaAaAeAnitaks Pihkva-sAaAaAeA jakAaAaAeAnigu osaliste ring, vAaAaAeA is Lembitu au laieneda aegamAaAaAeA AaAaAeA da VAaAaAeA rtsjAaAaAeAnrve teiselegi kaldale. (77) NAaAaAeAnib, et lAaAaAeA AaAaAeA asaamise jAaAaAeAnrel prestiizi taastamise tsAaAaAeA kkel kordus ka n aasta suvel kui ka 1215. aasta sAaAaAeA gisest 1217. aastan

1215. aasta suvel, pAaAaAeAnrast 1212. aastal tehtud kolmeaastast rahu, rAaAaAeA nd riialased taas Leolet. Seekord piirati Lembitu koos lAaAaAeAnhikondsete sisse ja kui Leole oli maha pAaAaAeA lemas, vAaAaAeA tsid nad vastu ristiusu andsid pojad pantvangideks. SeejAaAaAeAnrel tabas Liivimaad sakalaste-ugalast lAaAaAeAnAaAaAeAnnemaalaste ja saarlaste suur koordineeritud sAaAaAeA jakAaAaAeAnik. Henriku sAaAaAe nagu viitaks, et Lembitu AaAaAeAnsjane allajAaAaAeAnAaAaAeAnmine riialastele oli sAaAaAeA peamisi ajendeid. (78) Tasub toonitada, et erinevalt varasematest sakalaste (kAaAaAeA llap siis viljandlaste, kuna jAaAaAeAnrgnes Viljandi piiramine) ja ugal koos rAaAaAeA AaAaAeA stama vAaAaAeA i piirama minemistest oli see mitmeti keerukam ettevAaAa Mitte vAaAaAeAnheolulisena olid koordineeritult tegutsema pandud sAaAaAeA jam keeleliselt ja kultuuriliselt AaAaAeA sna erinevatest piirkondadest. (7 Sel sAaAaAeA jakAaAaAeAnigul vAaAaAeA tsid "sakalased ja ugalased" kinni ning piinasid s latgali suurAaAaAeA liku Talibaldi. (80) Taas nAaAaAeAnib, et leolelased olid lAaAaAeA AaAaAeA vAaAaAeAnhemalt oma prestiizi sAaAaAeAnilitamise plaanis kompenseerinud efektse omapo sAaAaAeA jakAaAaAeAnig

Talibaldi tapmise jAaAaAeAnrel algatasid tema pojad Rameko ja Drivinalde a enneolematu rAaAaAeA AaAaAeA steretkede seeria ugalaste vastu. VAaAaAeA ib-olla oli Tal tapmine olnud mAaAaAeA nede ugalaste initsiatiiv, ugalased ja latgalid ol omavahel sAaAaAeA dinud ju aastaid, kui mitte aastakAaAaAeA mneid. VAaAaAeA i siis ei ho Talibaldi pojad ja teised latgalid, kes tAaAaAeAnpselt eestlastest olid sAaAaAeA jakAa algatanud vAaAaAeA i Talibaldi tapnud. SAaAaAeA AaAaAeA dlastena nAaAaAeAnhti
[N]ad tungisid Ugandisse /... / ja kAaAaAeA rvetasid kAaAaAeAnttemaksuks Taliba
eest elusalt kAaAaAeA iki mehi, keda kAaAaAeAntte said /.../ ja kAaAaAeAnttemaksuk
kunagi eestlaste poolt maha lAaAaAeA AaAaAeA dud vanemate [parentes] ja sugula
eest ihkavad mehi tappa. /... / Ja kAaAaAeAnies lAaAaAeAnbi kAaAaAeA ik provintsid
EmajAaAaAeA eni Tartus, ei sAaAaAeAnAaAaAeAnsta nad kedagi, vaid tapavad, mis igan
meessugu. (81)


Kui latgalid olid juba mitu korda jAaAaAeAnrjest Ugandit laastanud, liitus nendega ka mAaAaAeA AaAaAeA gavennad. Viimased nAaAaAeAngid ilmselt vAaAaAeA imalust Cl Bernardi vaimus, aut ritus ipse, aut natio deleatur, paganaid sAaAaAeA ja ristiusule allutada. (82)
Nad mAaAaAeA tlesid nimelt nii kaua nendega sAaAaAeA dida, kuni kas tulevad need,
olid alles jAaAaAeAnAaAaAeAnnud, rahu ja ristimise jAaAaAeAnrele, vAaAaAeA i AaAaAeA ldse nad
juurtega AaAaAeAnra hAaAaAeAnvit


Sel 1215. aasta suvel latgalitel ja mAaAaAeA AaAaAeA gavend
polnud rahu ka endal, kuni nad samal suvel AaAaAeA heksa sAaAaAeA javAaAaAeAnega seda
rAaAaAeA AaAaAeA states tegid ta mahajAaAaAeAnetuks ja tAaAaAeA hjaks, nii et seal ei l
enam inimesi ega toitu. (83)


Ugalaste juhid,
kes veel olid Ugandis alles jAaAaAeAnAaAaAeAn


saatsid saadikud Riiga preestrite jAaAaAeAnrele. (8

Enneolematult julm ja sAaAaAeA stemaatiline hAaAaAeAnvitustAaAaAeA AaAaAeA Ugandis nAaAaAe mAaAaAeA neks ajaks vaigistanud ka Lembitu. Henriku sAaAaAeA nul saatsid nAaAaAeA "sakalased" preestrite jAaAaAeAnrele, kes "viisid ristimise lAaAaAeA puni kuni Pala (85) Kui seejAaAaAeAnrel 1216. aastal ja 1217. aasta algul nAaAaAeAnisid viljandl mAaAaAeAnngivat juhtivat rolli riialaste rAaAaAeA AaAaAeA steretkedel Harju-, JAaAaAeAnr Virumaale (86), vAaAaAeA is Lembitu leida end uuesti seal, kust alustas: lihtsa kohaliku AaAaAeA likuna Sakalas, kus domineerisid viljandlased. Viimaste kunagi otsus Sakala kristianiseerumise kohta oli nAaAaAeA AaAaAeA d ka maksma pandu 1215. aasta lAaAaAeA pul toimus Sakalas veel AaAaAeA ks preestrite ristimiskAa (87) Riialaste retkedel leolelaste vastu 1211. ja 1215. aastal oli hoidutud lAaAaAeA unapoolsema Sakala rAaAaAeA AaAaAeA stamisest. Viljandlased olid ise need, kes juhtisid sakalasi (koos teiste riialastega) saagiretkedele. Erinevalt 1211. aasta lAaAaAeA pust vAaAaAeA i 1215. aasta varasuvest polnud Lem nAaAaAeA AaAaAeA d lAaAaAeA AaAaAeA dud sAaAaAeA jaliselt, kAaAaAeA ll aga ilmselt poliitilis-ideo

Uus vAaAaAeA imalus saabus 1217. aasta algul. Ristiusku astunud ugalased sa 1216. aastal piiskop Albertilt sAaAaAeA jamehi, et kindlustada ja mehita OtepAaAaAeAnAaAaAeAnd pihkvalaste vastu. 1217. aasta kevadtalvel tungiski Ugand novgorodlaste ja pihkvalaste sAaAaAeA javAaAaAeAngi. Piiranud OtepAaAaAeAnAaAaAe
nad saatsid kAaAaAeAnskjalgu AaAaAeA le kogu Eestimaa, et need tuleksid piir
sakslasi ja ugalasi OtepAaAaAeAnAaAaAeAnl. Ja tulid mitte ainult saarlased
harjulased, vaid ka juba ammu ristitud sakalased. (88)


Nagu eespool kirjeldatud, peatus riialaste sAaAaAeA javAaAaAeAngi Lembitu vastu mi mAaAaAeA ni kuu hiljem Viljandi al
ja pidanud sealsamas missatalituse, lAaAaAeAnksid nad apostel Matteuse pAaAaAeAne
vaenlastele vastu.


Nii lAaAaAeAnksid ka OtepAaAaAeAnAaAaAeAnd piirama--ja pAaAaAeAnrast latgalite maale rAaAaAeA AaAaAeA stama ( just Lembitu ning talle jAaAaAeAnrgnenud sakalase

Selle OtepAaAaAeAnAaAaAeAn piiramise puhul on kurioosne saarlaste osalemine. vAaAaAeA is olla Saaremaalt pAaAaAeAnrit meestega, kes olid teenistuses nAaAaAeAniteks vAaAaAeA rsti druziinas. (90) Samas vAaAaAeA iks siin nAaAaAeAnha ka paralleeli 12 1215. aastaga: see oleks juba kolmas kord, mil mAaAaAeA ned "saarlased" tegutsev samas sihis mAaAaAeA nede "sakalastega". VAaAaAeA ibolla toimisid taas samad Lem resp. leolelaste koostAaAaAeA AaAaAeA sidemed, mida nAaAaAeA AaAaAeA d kasutati, et kaot tasa teha. Selliste sidemete olemasolu muudaks ehk ka loogilisemaks nAaAaAeA AaAaAeA d, 1217. aasta suvel sAaAaAeA lmitud kokkuleppe Novgorodi vAaAaAeA rs too tuleks koos Lembitu kogutava sAaAaAeA javAaAaAe
Liivimaa kirikut hAaAaAeAnvitama. (9


On kAaAaAeA sitav, kas AaAaAeA he sise-eesti vAaAaAeAnikeAaAaAeA liku diplomaatiline haare u pAaAaAeAnris selliselt kaugemate ja kAaAaAeA rgemate valitsejateni. NAaAaAeAnib, et saa poliitiline suhtlus ulatus nii Polotskisse kui ka LAaAaAeA AaAaAeA bekisse.

Mis puutub harjulastesse, siis neid oli 1216. aasta hilissuvel tabanud riialaste rAaAaAeA AaAaAeA steretk. Nagu arutletud, nAaAaAeAnib Lembitu mAaAaAeA juvAaAaAe ulatunud ugalasteni. VAaAaAeA ib-olla oli tal oma osa nAaAaAeA AaAaAeA d ka harjulaste Ote sissepiiratud riialaste vastu minemises.

OtepAaAaAeAnAaAaAeAn piiramine oli edukas. Riiast appi saabunud sAaAaAeA javAaAaAeAnel ei AaAaAe piiramist murda ja see suruti ise linnusesse. LAaAaAeA puks lepiti kokk et kAaAaAeA ik Riiast, Liivi- ja LAaAaAeAntimaalt OtepAaAaAeAnAaAaAeAnle saabunud abijAaAaAeA u OtepAaAaAeAnAaAaAeAnlt pAaAaAeA sivalt. (93) See oli kahtlemata hoop riialaste autoriteedi kui ka mitte lahinguvAaAaAeAnljal, siis sAaAaAeA mboolne ning ideoloogiline v riialaste vastastele.

Saavutatud edu sai nAaAaAeA AaAaAeA d edasi arendada samamoodi, nagu Lembitu varem teinud Sakalas (ja Ugandis). Riialaste, sh viljandlaste retked olid 1215. aasta lAaAaAeA pust 1217. aasta alguseni tabanud lAaAaAeAnAaAaAeAnnema jAaAaAeAnrvalasi, virulasi, harjulasi ja veidi revalasigi. (94) Vasturet polnud toimunud. Kannatanutele sai pakkuda kAaAaAeAnttemaksuvAaAaAeA imalust vAaAaAeA imekuse oreooli 1211. aasta Liivimaa-, 1212. aasta Pihkva-, 121 aasta LAaAaAeAntimaa- ja nAaAaAeA AaAaAeA d OtepAaAaAeAnAaAaAeAn-sAaAaAeA jakAaAaAeAniguga ehitanud vAaAaAeAnepea

Paistab, et umbes nii vAaAaAeA iski minna. KAaAaAeA ike eeltoodut arvesse vAaAa muutub loogiliseks ja arusaadavaks, kuidas vAaAaAeAnikese Leole linnuse AaAaAe Lembitu, keda riialased olid kaks korda sealsamas Leoles lAaAaAeA AaAaAeA nud kes kaks aastat varem oli pidanud ka ise ristiusu vastu vAaAaAeA tma ja luba preestrid "kuni Palani" rahvast ristima, vAaAaAeA is 1217. aasta sAaAaAeA gisel ko ilmselt keeleliselt ning kultuuriliselt vAaAaAeAnga eriilmelistest piirkondade enneolematult suure sAaAaAeA javAaAa
Lembit kutsus kokku kAaAaAeA ik kAaAaAeA igist provintsidest. Ja tulid nende juu
nii ridalased kui harjulased, nii virulased kui revalased, jAaAaAeAnrvalase
ja sakalased. Ja neid oli kuus tuhat. (95)


Seejuures on kAaAaAeA sitav, kas nende piirkondade poliitilist juhtkonda AaAaAeA Pala AaAaAeAnAaAaAeAnrde tuli. 1217. aasta algul olid ristiusu vastu vAaAaAeA tnud jAaAaAeAn seniores. (96) 1218. aasta algul saabusid jAaAaAeAnrvalased Riiga, et kinnita oma kuulumist riialaste hulka. (97) Kui riialased pAaAaAeAnrast MadisepAaAaAe lahingut Lembitu venna Unnepewega rahu tegid, heitsid riialased esmalt ette, et leolelased olid
vastuvAaAaAeA etud pAaAaAeA ha ristimise sakramendid AaAaAeAnra pAaAaAeA lan


JAaAaAeAnrvalaste juhtidega sellist juttu aga ei olnu

Ka figureerivad MadisepAaAaAeAneva lahingu kirjelduses kahel korral Lembitu seotud ja Sakalast pAaAaAeAnrit seniores, teiste piirkondade AaAaAeA likud aga mi (99) Vaevalt oleks Henrik neid mainimata jAaAaAeAntnud, kui saanuks analoogse Toreida lahinguga AaAaAeA elda, et riialastelt said lAaAaAe
vanemad /... / kogu Eestimaalt. (100)


KAaAaAeA llap kAaAaAeA netas Lembitu omajagu paljusid esmatasandi kogukonnaj ja pealikuid: kas vAaAaAeA i sellise inimhulga juhtimine ainult leolelas abil polnuks reaalne. Ent nAaAaAeAnib olevat pAaAaAeA hjendatum arvata, et nimet piirkondade kAaAaAeA rgeimad vAaAaAeA imukandjad ei osalenud ettevAaAaAeA tmises. et tegu polnud niivAaAaAeA rd poliitiliste juhtide AaAaAeA hisaktsiooniga, kuiv tuntud sAaAaAeA japealiku juhtimisel rAaAaAeA AaAaAeA steretkele minekust huvitatute kokkutoo AaAaAeA sna suurelt alalt. NAaAaAeAnib, et nagu Pihkvasse suundunud sAaAaAeA javAaAaAeAn aastal, oli ka 1217. aasta sAaAaAeA gisel kogunev vAaAaAeAngi nimelt Lembitu ja lAaAaAeAnhikondsete ettevAaAaAeA tmine. (

Samuti nAaAaAeAnib, et kokku tuli hAaAaAeAnmmastavalt suur hulk mehi. Viru- ja LAaAaAeAnAaAa Harju, Revala, JAaAaAeAnrva ning Sakala kogurahvastik vAaAaAeA is tollal olla u 100 000 inimest. (102) Rahvastiku agraarAaAaAeA hiskonnale omase soolise vanuselise jaotuse jAaAaAeAnrgi olnuks mehi vanuses 15-50 aastat kuni neljand kAaAaAeA igist, 25 000. (103) LAaAaAeAnhtudes sAaAaAeA javAaAaAeAne suuruse puhul Henrik arvust 6000, tAaAaAeAnhendaks see, et Pala AaAaAeAnAaAaAeAnrde tuli mainitud piirk kAaAaAeA igist fAaAaAeA AaAaAeA siliselt vAaAaAeA itlusvAaAaAeA imelistest meestest iga nelj konservatiivne hinnang. Hulk mehi oli kindlasti riialaste sAaAaAeA jakAaAaAeAni tAaAaAeA ttu hukkunud. JAaAaAeAnrvat ja PAaAaAeA hja-Sakalat oli rAaAaAeA AaAaAeA statud juba ning Sakala lAaAaAeA unaosa oli tabanud vAaAaAeAnhemalt kolm sAaAaAeA jakAaAaAeAniku. Sak mingisugune, vAaAaAeA ibolla isegi suurem osa, jAaAaAeAnrgis ilmselt ka viljandl eeskuju. Vaevalt oli ajendit kuhugi Sakalasse koguneda, et veel kaugemale Liivimaale sAaAaAeA jakAaAaAeAnigule minna, ka nAaAaAeAniteks Revala lAaAaAeAnAaAaAeAnneosa vAa kesk- vAaAaAeA i pAaAaAeA hjaosa meestel, kelleni AaAaAeA kski riialaste sAaAaAeA jakAaAaAe jAaAaAeA udnud. Ka sAaAaAeA jameeste vanus 15-50 aastat on pigem maksimaalne. tegu pole just vahetu kodukaitsega, kipub riskantseks sAaAaAeA jategevuse aldis olema ikka pigem meeste noorem, vAaAaAeAniksemate perekondlike ja majandusli kohustustega osa. Kui arvata, et Lembitu n-AaAaAeA vAaAaAeAnrbamisalast jAaAaAeAni pool Revalat, pool Virumaad ja pool Sakalat ning et vanemad kui 35-aastased mehed pigem ei vAaAaAeA tnud sAaAaAeA titusest tuld, saame nende arvuks, kes AaAa vAaAaAeA isid Lembitu AaAaAeA leskutsele reageerida, 11 000-12 000 inim

NAaAaAeAnib, et Henriku toodud 6000 ei olnud lihtsalt juhuslik suurus tAaAaAeAnhista vAaAaAeAnga suurt hulka. Toreida lahingu puhul, kui tal ilmselt polnud tAaAaAeAnpse teada, AaAaAeA tles Henrik, et vaenlasi oli umbmAaAaAeAnAaAaAeAn
palju tuhandeid ratsamehi ja veel enam tuhandeid laevadega tulijaid.
(104)


1217. aasta sAaAaAeA gisel riialased teel Viljandis
vAaAaAeA tnud mAaAaAeA ned inimesed kinni, said teada sAaAaAeA javAaAaAeAne suurus


Nii kinnivAaAaAeA etud ise kui ka Riia sAaAaAeA jamehed ja Henrikki vAaAaAeA isid m sAaAaAeA javAaAaAeAne suurusega liialdada. VAaAaAeA ib-olla oli Lembitu 6000 asemel nAa 4000 meest kokku kogunud. Sellise vAaAaAeA imaluse vastukaaluks polegi eeltood arvestustes arvesse vAaAaAeA etud hiljutiste sAaAaAeA dimiste tAaAaAeA ttu elanikkonna vAaAaAeAnh mis mAaAaAeA nes piirkonnas pidi mAaAaAeAnrkimisvAaAaAeAnAaAaAeAnrn

Sellised arvutused on muidugi umbkaudsed, ent konservatiivselt lAaAaAeAnhened annavad need ilmselt aimu proportsioonidest. Nii nAaAaAeAnib, et pigem teisejAaAaAeAnrgu Leole linnuse AaAaAeA lik Lembitu suutis ilma administratiivse sunnita AaAaAeAnrgi ja enda juurde vAaAaAeA itlema koondada vAaAaAeAnga laia, eripalgelise ning su osas ka sAaAaAeA dimisest puutumata ala iga neljanda mehe. VAaAaAeA i neist, oli selgem ajend minna (kelle kodukanti olid tabanud riialaste rAaAaAeA nnaku ja kel oli (noorematena) ka vAaAaAeAnhem kaotada, isegi kuni iga teise. Paista et sellist juhtimisalast saavutust mAaAaAeAnrkas ka Henrik, kui tAaAaAeA i vAaAa et "Lembitus convocavit omnes de omnibus provinciis"--"Lembit kutsus kokku kAaAaAeA ik kAaAaAeA igist provintsidest". (

Sealjuures mAaAaAeAnAaAaAeAnratles Henrik Lembitut 1217. aasta sAaAaAeA gisel Pala Aa kogunenute suhtes kui "quorum princeps ac senior"--"nende pealik ja vanem". (107) Henriku tekstis kasutatud terminitele, millega viidati AaAaAeA hele vAaAaAeA i teisele Eestimaalt pAaAaAeAnrit juhtivale isikule, saab lAaAa vAaAaAeAnga erinevalt. Enn Tarvel on arvanud, et Henrikule ei tohiks omista nende terminite (princeps, seniores, meliores, nobiles) kasutamist kAaAaAeA rgkeskaja Euroopa tavatAaAaAeAnhenduses, kus need viitasid kAaAaAeA rgaadl valitsejatele, vaid pigem kasutas Henrik neid nii, nagu "Vulgatas", et terminitel on mAaAaAeAnrksa kogukondlikum ning vAaAaAeAnhem aristokraatlik varj (108) JAaAaAeA ri Selirand on arvanud, et termin princeps tAaAaAeAnhistas Henr sAaAaAeA japealikut. (109) Samas oli Henriku tekstis vAaAaAeAnhemalt oma sAaAaAeA ja suhtes senior eorum, "nende vanem", ka Saksimaa hertsog Albrecht, Saksa-Rooma riigi kuurvAaAaAeA rst ja riigimarssal. (110) Princeps oli piiskopi ehk vaimulik sfAaAaAeAnAaAaAeAnris valitsejana ka piiskop Albert. (111) Teinekord on Henr senior'ite ring AaAaAeA sna ebamAaAaAeAnAaAaAeAnrane vAaAaAeA i neid on AaAaAeA hes linnuses saja. (112) Nii vAaAaAeA iks arvata, et senior tAaAaAeAnhistas valitsevasse AaAaAeA le kuulujat, AaAaAeA likusoost isikut. Omakeelne vastav termin vAaAaAeA is sealju olla kalev. (113) Olla senior vAaAaAeA is tAaAaAeAnhendada vaikimisi vAaAaAeA imu (nagu viitaks hertsog Albrechti mAaAaAeAnAaAaAeAnratlemine oma alamate suhtes senior eorum), samas ei saanud iga senior olla faktiline juht (nagu viitaks AaAaAeA he piirkonna senior'ite mAaAaAeA nikord suur hulk). Princeps vAa vAaAaAeA ttes arvesse selle mAaAaAeA iste kasutamist ka piiskopi kohta, tAaAaAeAnh n-AaAaAeA juhiameti pidajat, lisaks kAaAaAeA rgele AaAaAeA hiskondlikule staatus faktilises liidrirollis olevat isikut. Henriku terminipruugi mAaAaAeA testami nAaAaAeAnib andvat vastuoludevaba tulemuse, kui mAaAaAeA ista, et iga princeps ka senior, aga mitte iga senior ei olnud princeps. Piiskop Albert oli Liivimaa katoliiklaste jaoks princeps; hertsog Albrecht oli vAaAaAeAnhema oma Saksamaalt kaasa toodud sAaAaAeA jameeste suhtes senior eorum; Lembi oli 1217. aasta sAaAaAeA gisel kogunenute suhtes quorum princeps ac senio VAaAaAeA iks see
Kareda kAaAaAeA la [JAaAaAeAnrvas] oli siis vAaAaAeAnga ilus ja suur ja rahvarohke,
olid kAaAaAeA ik kAaAaAeA lad JAaAaAeAnrvamaal ja kogu Eestimaal, mida kAaAaAeA iki hilj
omad sageli laastasid ja pAaAaAeA letasid. (11


VAaAaAeA ib-olla oli tegus ja ehk ka kasulike LAaAaAeAnAaAaAeAnnemaa-Saaremaa side Lembitus Vytamas see, kelle poole riialastest tabatud lihtrahvas nii Sakalas kui ka JAaAaAeAnrvas, nii Virus kui ka Harjus juba aina rohkem vaata

VAaAaAeA ib laskuda oletustesse, kas vAaAaAeA i kuidas vAaAaAeA is Lembitu mAaAaAeA elda oma traditsio vAaAaAeA imustruktuuride kAaAaAeA rvale ja vahele kujunenud nAaAaAeAnhtavasti mAaAaAeAnrkimisv autoriteeti edasi arendada. VAaAaAeA iks jAaAaAeA uda tuttavliku heiastuseni (mandri)eestl poliitilisest AaAaAeA hendamisest. Teadaolev viitaks aga pigem sellele, Lembitu plaanid olid 1217. aasta sAaAaAeA gisel hoopis konkreetsemad ja kodulAaAaAeAnhedase

Kui 1217. aasta septembris liikus riialaste sAaAaAeA javAaAaAeAngi Lembitu o vastu, jAaAaAeAnAaAaAeAnb kroonikatekstist mulje, et teekond Burtnieki jAaAaAeAnrve AaAa Viljandisse, tollaseid teid mAaAaAeA AaAaAeA da umbes 100 kilomeetrit, lAaAaAeAnbit pAaAaAeAnevaga. (115) VAaAaAeA rdluseks, et 1211. aastal oli sAaAaAeA javAaAaAeAne teekond Mets mitte kaugemale kui PAaAaAeAnrnu jAaAaAeA eni--sama vAaAaAeA i lAaAaAeA hemgi vahemaa--vAaAaAe pAaAaAeAneva. (116) Ka Henriku kommentaarist paistab, et riialased kiirustas 1217. aasta sAaAaAeA gise
kuuldes nende kogunemisest, lAaAaAeAnksid riialased liikvele ja tAaAaAeA tta
kiiresti neile vastu. (117)


Teel Viljandi poole veel kuuldi, et Lembitu sAaAaAeA javAaAaAeAngi liigub juba lAaAaAeA u (118) Kas oli pAaAaAeA hjust kiirustada nimelt Viljandi alla? Mis pidi te Liivimaale olema Lembitu valdavalt mittesakalastest kokku kogutud suure sAaAaAeA javAaAaAeAne esimene sihtmAa

PERFIDISSIMUS

Seni arutletut arvestades vAaAaAeA iks arvata, et mAaAaAeAnlestust Lembitust k aktiivselt edasi ka vAaAaAeAnhemalt mAaAaAeA nda aega pAaAaAeAnrast tema surma. L vend Unnepewe nAaAaAeAnib olevat riialastega rahu teinud. Oleks aga loogilin et leidus ka neid, kes otsisid vAaAaAeA imalusi MadisepAaAaAeAneva lahingu kao eest omakorda kAaAaAeAntte makst

AaAaAeALritades eri aegadel valminud kAaAaAeAnsikirjade pAaAaAeA hjal Henriku Liivimaa kr algteksti rekonstrueerida, lisas Leonid Arbusow noorem lAaAaAeA pptulemus siin-seal AaAaAeA ksikuid sAaAaAeA nu, kui tundus, et hoolimata nende puudumi kAaAaAeAnsikirjades, peaksid need teksti mAaAaAeA tte jaoks seal siiski olem et nende vAaAaAeAnljajAaAaAeAntmine on aja jooksul tekkinud AaAaAeA mberkirjutusviga. korral on lisatud sAaAaAeA na et, "ja" vAaAaAeA i "-ki". (119) Neist kahel ko muudab et-i lisamine lause tAaAaAeA esti sujuvamaks, kuigi mAaAaAeA te on arusa ka ilma ja et-i lisamisega see ei muutu. (120)

Kolmandal juhul aga muudab et-i lisamine lause tAaAaAeAnhendust olulisel Kirjeldatud on pAaAaAeA himAaAaAeA ttekindlaid apostaate, kes olid pAaAaAeAnrast 1223. Sakalast alguse saanud ja Ugandisse levinud usutaganemise mahasurumist Sakalas kogunenud Tartu linnusesse. (121)
Et collecti fuerant in eodem castro cum rege eodem omnes malefici de
provinciis vicinis [et] de Saccala, qui fuerant traditores et
interfectores fratrum suorum, fratrum milicie et mercatorum, et malorum
consiliorum inventores contra Lyvonensem ecclesiam.


Lause alguse ja teise poole, sAaAaAeA nani de ning alates sAaAaAeA nast qui, on Ric Kleis tAaAaAeA lkinu
Ja sinna linnusesse olid sellesama kuningaga kogunenud kAaAaAeA i
kurjategijad /.../, kes olid olnud oma vendade, sAaAaAeA jateenistuse vendad
ja kaupmeeste AaAaAeAnraandjad ja tapjad ja kurjade salanAaAaAeA ude vAaAaAeAnljamAaAaAe
Liivimaa kiriku vastu.


Vahepealne osa--nende malefici mAaAaAeAnAaAaAeAnratlus--on oluliselt erinev, et lisada vAaAaAeA i mitte. Lisades: "naaberprovintsidest [vAaAaAeA i ka lAaAaAe asuvatest provintsidest] ja Sakalast." Lisamata: "Sakala lAaAaAeAnhemate provintsidest", provinciis vicinis de Saccala.

AaAaAeALhistegevust pAaAaAeA hjasakalaste ja pAaAaAeA hjaugalaste vahel nAaAaAeAngime ju aasta juures. Et-i lisamiseks kroonikateksti ei nAaAaAeAni vajadust oleva VAaAaAeA ib-olla oligi n-AaAaAeA radikaalsem osa Lembitu lAaAaAeAnhikondsetest 1223. mAaAaAeA AaAaAeA gavendade tapmisele ja apostaasiale AaAaAeA hutaja. NAaAaAeA AaAaAeA d olid n silme lAaAaAeAnbi "kurjade salanAaAaAeA ude vAaAaAeAnljamAaAaAeA tlejad Liivimaa kiriku vast varem oli olnud Lembitu perfidissimus. (122)

LAaAaAeAoPETUSE

NAaAaAeAnib olevat pAaAaAeA hjendatud AaAaAeA elda, et Henriku tekstis esinev Vytamas ei osutanud eraldi isikule, vaid oli Lembitu lisanimi. AaAaAeALhe vAaAaAeA imalu vAaAaAeA is see tAaAaAeAnhendada midagi toetamise vAaAaAeA i kaitsmisega s

Samuti vAaAaAeA iks teadaolev moodustada loogilisema terviku, kui mAaAaAeA i et alates 1211. aasta kevadtalvest sAaAaAeA dis Lembitu riialastega kAaAaAeA ll teiste leolelastega, aga mitte Sakalas juhtrollis olnud viljandlased. VAaAaAeA iks ka arvata, et MadisepAaAaAeAneva lahingus ei pruukinud osaleda AaAa Eesti piirkonna kAaAaAeA rgeimaid vAaAaAeA imukandjaid, vaid kogutud sAaAaAeA javAaAa Sakalas ise viljandlased vastanduva Lembitu ja tema lAaAaAeAnhikondsete ettevAaAaAeA tm Ka 1223. aasta LAaAaAeA una-Eesti apostaasia eestvedajad vAaAaAeA isid PAaAaAeA hja-Sa pAaAaAeAnrit oll

Lisaks vAaAaAeA iks ka arvata, kuigi see peab oletuseks jAaAaAeAnAaAaAeAnma, et L ja leolelaste eesmAaAaAeAnrgiks oli oma vAaAaAeA imu suurendamine viljandlaste arv SAaAaAeA dimised (vastavalt vAaAaAeA imalustele liivlaste, pihkvalaste, latga ja Riia sakslaste vastu) vAaAaAeA isid olla vahend enda legitimeerimise ning viljandlaste ideoloogilise vAaAaAeA imupositsiooni AaAaAeA AaAaAeA nestamiseks. Pr termineid kasutades vAaAaAeA is Lembitu olla teatud mAaAaAeA ttes populist, pakk riialaste kAaAaAeAne lAaAaAeAnbi kannatanutele vAaAaAeA imalust kAaAaAeAntte maksta ja var korvata. NAaAaAeAnib, et algul juhtis Lembitu, enda kodupaikkonna AaAaAeA li tahte vastaselt, saagiretkedele sakalasi; aegamAaAaAeA AaAaAeA da, ehk kAaAaAeAnsikAaAaAeAnes tuntuse ja autoriteedi kasvuga, kaasatAaAaAeA mmatute ring laiene

Igal juhul, olid tema ajendid ja eesmAaAaAeAnrgid millised tahes, ei saa mAaAaAeAnrka jAaAaAeAnAaAaAeAnda Lembitu vAaAaAeA imekus eestvedajana. Saades aina ja jAaAaAeAnlle tagasilAaAa AaAaAeA le, leides vAaAaAeA imalusi kombineerida talle avanenud vAaAaAeA imalusi, e ta olevat kaotanud initsiatiivi. Paistab, et Lembitu suutis kAaAaAeA neta ja panna omast tahtest tegutsema inimhulki, kelle osakaal AaAaAeA hiskonn oleks muljetavaldav meie massikommunikatsiooniajastulgi.

TAaAaAeAaNUAVALD

Artikli avaldamist rahastasid Eesti Teaduste Akadeemia ja Tallinna AaAaAeALlikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo kesku

LEMBITU OF LEOLE. MASTERFUL LEADERSHIP IN NASCENT MARY'S LAND

Kristjan OAD

Scholarship of the past twenty-five years has to a great degree overturned the narratives provided by older works about the Christianisation of Estonia and Latvia in the early 13th century. In newer works, however, the focus has been mostly on newcomers to Livonia and not so much on the possible motives and ambitions of local nobles. This paper aims to contribute to the filling of this gap. The paper looks into the actions and possible motives of the Estonian nobleman Lembitu from northern Sakala. It appears that the name Vytamas appearing once in Henry's Chronicle of Livonia was an epithet of Lembitu, as indicated by the position of Vytamas within Henry's text as well as interpunctuation as given in the surviving manuscripts. Taking into account what is known about the dynamics of power and intra-elite relations in final Iron Age Estonia and analysing as a whole all bits of evidence about Lembitu's actions, it can be surmised that he acted separately from the Sakalan nobility associated with the central stronghold of Viljandi, even taking a stance in opposition to them. The years-long conflicts with the Christians in Riga (1211-1217) seem to have been an undertaking of Lembitu and his immediate social circle; the Sakalans of Viljandi seem to have been Christians since 1211. In 1217 Lembitu gathered an army that comprised every fourth to every second able-bodied man from the large area of recruitment; in its own time such an endeavour had to be an outstanding achievement of leadership. However, there seems to be no grounds for the claim that political leaders of different regions of Estonia gathered in 1217. Rather, the gathered army was specifically Lembitu's and made up of men wishing to join a raiding campaign led by him. The leitmotif of Lembitu's actions seems to have been a drive towards ever greater prestige and power, and the various military campaigns Lembitu led against different adversaries seem to have been means to that end.

Kristjan OAD

Tallinna AaAaAeALlikool, Narva mnt 29, 10120 Tallinn, Eesti; kristjanoad@gmail.c

(1) Ligi, P. AaAaAeALhiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal.--Rm Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Toim V. Lang. (Muinasaja Teadus, 3.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 1995, 182-270; Lang, V. Muistne RAaAaAeAnval 1-2. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1996; MAaAaAeAngi, M. At the Crossroa of Space and Time: Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (AaAaAeAusel), 9th-13th Centuries AD. Tartu AaAaAeALlikool, Tallinn, 2

(2) Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th-13th Centuries. Toim H. Valk. (Muinasaja Teadus, 24.) University of Tartu, Institute of History and Archaeology, 2014.

(3) Siig, K. Changes in the network of strongholds and power centres in Estonia in the 11th century.--Rmt: Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th--13th Centuries. Toim H. Valk. (Muinasaja Teadus, 24.) University of Tartu, Institute of History and Archaeology, 2014, 293-332.

(4) Jonuks, T., Kurisoo, T. To be or not to be... a Christian. Some new perspectives on understanding the Christianisation of Estonia.--Folklore. Electronic Journal of Folklore, 2013, 55, 69-97.

(5) Leimus, I. Millenniumi murrang. North goes West.--Tuna, 2007, 1, 27-53.

(6) Selart, A. Muistne VabadusvAaAaAeA itlus.--Vikerkaar, 2003, 10-11, 108-12 Tamm, M. Eestlaste suur vabadusvAaAaAeA itlus: jAaAaAeAnrjepidevus ja kordumine E ajaloomAaAaAeAnlus.--Riigikogu Toimetised, 2007, 16, 9-1

(7) Eesti ajalugu, II. Eesti keskaeg. Toim A. Selart. Tartu AaAaAeALlikoo 2012, 26-62; Selart, A. Livonia, Rus' and the Baltic Crusades in the Thirteenth Century. Brill, Leiden, 2015.

(8) Kala, T. Ristimine paganate ja kristlaste pilgu lAaAaAeAnbi.--Tuna, 200 8-26; Kaljundi, L. Ristiretked ja rituaalsed praktikad. Katse laiendada Liivi- ja Eestimaa ristisAaAaAeA dade tAaAaAeA lgendusruumi.--Tuna, 2009, 2, 12

(9) Luiga, J. Lembitus Wytamas.--Eesti Kirjandus, 1921, 1, 9-11; Luiga, J. Rattama kalmed: Lembitu maleva hauad 1217. aasta lahinguvAaAaAeAnljal.--Ees Kirjandus, 1921, 3, 65-71; Luiga, J. Lembitu surm.--Eesti Kirjandus, 1921, 4, 106-115; Luiga, J. Lembitu vAaAaAeAnlispoliitika.--Eesti Kirjandu 1921, 8, 225-238; 9, 257-277; 10, 305-317; 11, 353-373.

(10) Helme, M. Lembitu. Eestlaste kroonimata kuningas. Kunst, Tallinn, 2010; arvustus: MAaAaAeAnesalu, M. Lembitu biograafia.--Sirp, 12.11.201

(11) TAaAaAeA nisson, E., Selirand, J., Vassar, A. Kui Lembitu kutsus... Ees Raamat, Tallinn, 1968.

(12) Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. VabadusvAaAaAeA itlus 1208-122 Olion, Tallinn, 1990.

(13) Moora, H. Eestlaste vabadusvAaAaAeA itlusest 700-ja aasta eest: MAaAaAeA nin jooni.--Ajalooline Ajakiri, 1922, 1, 26-27.

(14) MAaAaAeAngi, M. Eesti AaAaAeA hiskond keskaja lAaAaAeAnvel.--Rmt: Eesti aastal Toim M. MAaAaAeAngi. Argo, Tallinn, 2003, 2

(15) XXV, 2. Nii on olnud tavaks viidata Henriku Liivimaa kroonika peatAaAaAeA kile ja alapeatAaAaAeA kile. Eestikeelne tekst on vAaAaAeA etud tAaAaAeA l aasta vAaAaAeAnljaandest (Henriku Liivimaa kroonika. TAaAaAeA lk R. Kleis, toi komm E. Tarvel. TAaAaAeAnnapAaAaAeAnev, Tallinn, 2005), ladinakeelne tekst 1 aasta vAaAaAeAnljaandest (Heinrici chronicon Livoniae, editio altera. Heinric LivlAaAaAeAnndische Chronik, zweite Auflage. Scriptores rerum Germanicar in usum scholarum ex Monumentis Germanie Historicis separatim editi. Toim L. Arbusow jun, A. Bauer. Hahnsche Buchhandlung, Hannover, 1955).

(16) XXV, 2; kroonikateksti variantide ja nende kasutamise kohta: Tarvel, E. Sissejuhatus.--Rmt: Henriku Liivimaa kroonika. TAaAaAeA lk R. Kleis, to ja komm E. Tarvel. Eesti Raamat, Tallinn, 1982, 10-13.

(17) Origines Livoniae sacrae et civilis. Heinrich's des Letten AaAaAeAnltes Chronik von Livland. VAaAaAeAnljaandja A. Hansen. Kymmel, Riga, 1857, 48 Nimeregistris on Wytamase nime juurde mAaAaAeAnrgitud: Beiname Lembits

(18) Luiga, J. Lembitus Wytamas, 10.

(19) Henriku Liivimaa kroonika. TAaAaAeA lk R. Kleis, toim ja komm E. Tarve Eesti Raamat, Tallinn, 1982, 223, komm 17.

(20) XXI, 3.

(21) Tarvel, E. Sissejuhatus, 11-13.

(22) Autorile saatis kAaAaAeAnsikirja vastavast lehekAaAaAeA ljest digitaalse AaAaAeA les LAaAaAeAnti AaAaAeA likooli akadeemilise raamatukogu haruldaste raamatute ja kAaAaAeAnsik osakonna, kus kAaAaAeAnsikirja sAaAaAeAnilitatakse, juhataja Aija Taimina. KAaAaAeAn kannab numbrit 483, lause esineb 209. lehekAaAaAeA lje

(23) Heinrici chronicon Livoniae, editio altera, 180, mAaAaAeAnrkused i) 12.

(24) Roos, E. Inimene ja loodus eesti muistses antroponAaAaAeA AaAaAeA mikas.-- Keel, mida me uurime. Koost M. MAaAaAeAnger. Valgus, Tallinn, 1976, 106-11

(25) Roos, E. Eesti muistsed liittAaAaAeA velised ja tuletuslikud isikunimed.--Rm Keel, mida me uurime. Koost M. MAaAaAeAnger. Valgus, Tallinn, 1976, 122-12

(26) Luiga, J. Lembitus Wytamas, 10.

(27) Alvre, P. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (II). Isikunimed.--Keel ja Kirjandus, 1984, 9, 542.

(28) Stoebke, D.-E. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Leibniz, Hamburg, 1964, 141.

(29) Roos, E. Eesti meel-ainesega muistsed isikunimed.--Emakeele Seltsi aastaraamat, 1971, 17, 86-87.

(30) XVIII, 7.

(31) XXI, 5, 6.

(32) XIV, 11; XV, 7; XVIII, 7.

(33) Esimest korda 1215. aastal: XVIII, 7.

(34) XIV, 11.

(35) XVI, 1. Pala ehk Navesti jAaAaAeA gi oli piiriks Sakala ja Nurmegun vahel, LAaAaAeA havere linnus asus jAaAaAeA e lAaAaAeAnhedal, Sakala poolel (X

(36) XIV, 12.

(37) XV, 9.

(38) Siin ja edaspidi tAaAaAeAnhistavad "riialased" Liivi-, LAaAaAeAnti- ning Eest lAaAaAeAnAaAaAeAnnekristlasi, nii mujalt saabunuid kui ka neofAaAaAeA AaAaAeA te. NAaAaAeA nda n rigenses olevat kasutanud ka Henrik: "ugalased vAaAaAeA tsid pAaAaAeAnrast v riialaste preestrid ja nad ristiti nende poolt ja arvati riialaste hulka" (XIV, 2). Ka nimesid Liivimaa, LAaAaAeAntimaa ja Eestimaa on siin kasutat Henrikuga samamoodi, viidates liivlaste, latgalite ning eestlaste asualadele.

(39) XV, 7. Teede kohta Sakalas vt Veldi, M. Roads and hill forts in southern Estonia during the German conquest in Henry's Chronicle of Livonia.--Rmt: Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th-13th Centuries. Toim H. Valk. (Muinasaja Teadus, 24.) University of Tartu, Institute of History and Archaeology, 2014, 408-410.

(40) XVIII, 7.

(41) XIX, 9; XX, 2.

(42) XXI, 2.

(43) XIV, 12.

(44) Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis, 79; Henriku Liivimaa kroonika (2005), 82, komm 20; Eesti ajalugu, II, 44.

(45) XVII, 2; XXV, 3; XXVI, 9.

(46) XIV, 12.

(47) SuguvAaAaAeA sadest (resp. sugukondadest, klannidest) kui tollase ees AaAaAeA hiskonna mAaAaAeA testamisel olulisest kategooriast vaata AaAaAeA levaatlik koos seal viidatud kirjandusega Valk, H. The fate of final Iron Age strongholds in Estonia.--Rmt: Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th-13th Centuries. Toim H. Valk. (Muinasaja Teadus, 24.) University of Tartu, Institute of History and Archaeology, 2014, 339-344.

(48) Viljandi oli sajanditevanune keskus, mida valitsev suguvAaAaAeA sa o lAaAaAeAnhikonnas teiste vAaAaAeA imu-pretendentide esiletAaAaAeA usu nAaAaAeAnhtavasti tAaAaAeA rjunud (Valk, H. The fate of final Iron Age strongholds in Estoni 338-344).

(49) XIV, 12; XV, 2, 7.

(50) XVI, 1.

(51) XV, 4.

(52) XV, 7.

(53) Artur Vassar on oletanud, et Viljandi oli maha jAaAaAeAnetud ja sakalas plaan oli meelitada riialased linnusesse AaAaAeA AaAaAeA bima, et nad siis s piirata, analoogselt 1217. aasta kevadtalvel OtepAaAaAeAnAaAaAeAnl toimunuga (TAaAaAeA n E., Selirand, J., Vassar, A. Kui Lembitu kutsus..., 71). Sellisel juhul oleks arusaamatu, miks linnust edasi liikudes vAaAaAeAnikese garnisoniga mehitatud vAaAaAeA i soovimata seda teha, vAaAaAeAnhemalt maha ei pAaAaAeA letatud oli tehtud 1211. aasta lAaAaAeA pul Leolega (XV, 7). Eesootav lahing vAaAaAeA i ju ka teisiti minna.

(54) XXI, 2. VAaAaAeAnike-EmajAaAaAeA e AaAaAeA letuskohtadest: Veldi, M. Roads an forts in southern Estonia during the German conquest in Henry's Chronicle of Livonia, 400-103.

(55) XX, 2, 6.

(56) XIV, 12.

(57) Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis, 113, 116.

(58) XXIII, 2; XXIV, 2.

(59) XXV, 5

(60) Munzinger, M. R. The profits of the cross: merchant involvement in the Baltic Crusade (c. 1180-1230).--Rmt: The North-Eastern Frontiers of Medieval Europe. Toim A. V. Murray. Ashgate Variorum, Farnham, 2014, 329-352.

(61) Lisaks eeltoodud sAaAaAeA jakAaAaAeAnikudele PAaAaAeA hja-Eestisse ka Riia saks liivlaste, latgalite, sakalaste ja ugalaste retked Novgorodimaale (XXV, 5, 6).

(62) VAaAaAeA ib-olla umbes nii, nagu Kaupo oli Albertilt saadud sAaAaAeA jame jAaAaAeA ul pannud end maksma talle vastandunud koivaliivlaste AaAaAeA le, saavut positsiooni, mida Henrik mAaAaAeAnAaAaAeAnratles quasi rex (VII, 3; X, 10). VAaAaAeA i AaAaAeA letasid viljandlased juba ristiusku vastu vAaAaAeA ttes otsustusAaAaAeA iguse mida neil Sakalas tajuti olevat, ja lootsid riialaste toel muuta ka vAaAaAeA imuvahekordi Sakala AaAaAeA likute seas. Lembitut vAaAaAeA iks sellisel juhul mAaAaAe ka kui viljandlaste suurema vAaAaAeA imu pAaAaAeA AaAaAeA dlustele vastuseisjat, t Sakala siseopositsiooni juhti. Sellise kaaluga asja nagu ristiusu vastuvAaAaAeA tmi pidanuks ehk otsustama laiem AaAaAeA likute kogu ja juhtivat suguvAaAaAeA sa v kristluse pakutav rohkem huvitada kui AaAaAeA lejAaAaAeAnAaAaAeAnnuid, nagu nAaAaAeAnitaks k kulg Ugandis. 1210. aasta algul (XIII, 5): "Ja piiskop saatis preester Alebrandi OtepAaAaAeAnAaAaAeAnle nii rahu uuendama kui kaupmeeste vara tagasi nAaAaAe Eestlased kogu Ugandist, kuulda saades, et on saabunud piiskopi saadikud, tulid kokku nAaAaAeA upidamisele ja Alebrand, tehes oma suu lahti, AaAaAeA p neile Kristuse usku. Seda kuulnud, jooksevad eestlased odade ja mAaAaAeA AaAaAeA ka kokku teda tapma. Kuid mAaAaAeA ned vanemaist AaAaAeA tlevad teda kaitstes: me selle piiskopi saadiku oleme tapnud, kes siis edaspidi meid usaldaks vAaAaAeA i saadikut lAaAaAeAnkitaks?" Ja tahtmata kuulata lunastuse sAaAaAeA nu, s nad Alebrandi piiskopile tagasi ja lAaAaAeAnkitasid koos temaga mehed ra tegema."

(63) Saarlased: XXVI, 4-5. Sakala-Ugandi: XXV, 5; XXVI, 5; Liivimaa Vanem riimkroonika. TAaAaAeA

U. EelmAaAaAeAne, toim E. Tarvel. Argo, Tallinn, 2003, vAaAaAeAnrsid 769-775. K Henriku Liivimaa kroonikas on need esitatud dramaatiliselt jAaAaAeAnrjestikk ei saa neid algatusi koordineerituks pidada: viljandlased tegutsesid pool aastat hiljem.

(64) XXVII, 2; XXVIII, 8-9.

(65) Nii sobis ka MadisepAaAaAeAneva lahingu kirjeldust tagantjAaAaAeAnrele pealkirjas De bello in Sackalam-SAaAaAeA jast Sakala vastu (XXI, 1

(66) Nii pAaAaAeAnrast Leole mahapAaAaAeA letamist 1211. aastal kui ka Lembitu ( vAaAaAeAnhemalt mitme tema lAaAaAeAnhikondse) poja pantvangi vAaAaAeA tmist 1215. (XV, 7; XVIII, 7).

(67) Lang, V. Varalinnalised keskused (aolinnad) hilismuinasaegses Eestis.--Rmt: Kui vana on Tallinn?: 13. mail 2004 toimunud konverentsi ettekanded ja diskussioon. Koost T. Kala. Ilo, Tallinn, 2004, 20-21. VAaAaAeA imukeskuste dAaAaAeA naamikast muinasaja viimastel sajanditel Eesti Siig, K. Changes in the Network of Strongholds and Power Centres in Estonia in the 11th Century.

(68) Valk, H. The fate of final Iron Age strongholds in Estonia, 339-344.

(69) XII, 6.

(70) XIV, 11.

(71) XIV, 12.

(72) XIV, 12; XV, 2, 7.

(73) XIV, 6-8.

(74) XV, 8-10.

(75) XV, 7.

(76) NAaAaAeAnib, et OtepAaAaAeAnAaAaAeAn oli Kagu-Eesti vAaAaAeA imukeskus: Siig, K. Ch the network of strongholds and power centres in Estonia in the 11th century, 310-313; Valk, H. The fate of final Iron Age strongholds in Estonia, 335-338.

(77) Ka AaAaAeA he 1211. aasta suve vAaAaAeA i sAaAaAeA gise sAaAaAeA jakAaAaAeAnigu toimepanij 7) mAaAaAeAnrkis Henrik "sakalased ja ugalased, seni veel terved ja puutumat ehk siis nAaAaAeAnhtavasti pAaAaAeA hjasakalased (leolelased) ning pAaAaAeA hjauga

(78) XIX, 1: "Sest pAaAaAeAnrast Ridala-sAaAaAeA jakAaAaAeAniku ja Sakala Lembitu allahe hakkas kogu Eestimaa raevutsema Liivimaa vastu ja nad vAaAaAeA tsid nAaAaAeA et purustavad kolme sAaAaAeA javAaAaAeAnega tulles Liivimaa, nii et saarlased piira Riia sisse ja suleksid sadama VAaAaAeAninal, ridalased rAaAaAeA ndaksid Toreida liiv ja sakalased ja ugalased laastaksid vahepeal lAaAaAeAntlaste maad." NAaAaAe et Lembitu koordineeris oma tegevust vAaAaAeAnhemalt mAaAaAeA nede Ranniku-E AaAaAeA likutega ka juba 1211. aastal (XIV, 12): "Sest sakalased ja ugalas tungisid lAaAaAeAntlastele peale, ridalased ja MereAaAaAeAnAaAaAeAnrsed provintsid ki kolme sAaAaAeA javAaAaAeAnega kallale piiskopi liivlastele Metsepooles ja Letego /... / [s]aarlased, tungides oma rAaAaAeA AaAaAeA vilaevadega Koivale ja tAaAaAe AaAaAeA les Toreidasse, laastasid tAaAaAeAnielikult kihelkonna Kubesel

(79) Oletamisi vAaAaAeA imalike juba varasemate seoste kohta Saaremaa Tu piirkonna, Lihula ja LAaAaAeA havere vahel, mis vAaAaAeA isid sellist organiseeri hAaAaAeA lbustada, vt Oad, K. Structures and centres of power in Estonia 1200 AD: some alternative interpretations.--Rmt: Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th-13th Centuries. Toim H. Valk. (Muinasaja Teadus, 24.) University of Tartu, Institute of History and Archaeology, 2014, 239-256.

(80) XVIII, 7; XIX, 1, 3.

(81) XIX, 3.

(82) Bernardlikust ideoloogiast, sh selle ladinakeelse fraasi mAaAaAeA testamise LAaAaAeAnAaAaAeAnnemere-AaAaAeAnAaAaAeAnrsete ristiretkede kontekstis vt nt Fonnesberg- I. The Popes and the Baltic Crusades 1147-1254.

Brill, Leiden, 2007, 32.

(83) XIX, 3.

(84) XIX, 3-4.

(85) XIX, 4.

(86) XX, 2, 6.

(87) XIX, 7.

(88) XX, 3, 5, 7.

(89) XX, 8.

(90) MAaAaAeAngi, M. AaAaAeAusel and the Danish Kingdom: revisiting Henry's Chron and the archaeological evidence.--Rmt: Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toim M. Tamm, L. Kaljundi, C. S. Jensen. Ashgate, Farnham, 2011, 324.

(91) XXI, 2.

(92) XIX, 10-11; Liv-, Est- und KurlAaAaAeAnndisches Urkundenbuch: nebst Regeste Abteilung 1. Band 1, 1093-1300. Koost F. G. von Bunge. Scientia Verlag, Aalen, 1967, 98.

(93) XX, 7-8.

(94) XIX, 9; XX, 2; XX, 6.

(95) XXI, 2.

(96) XX, 6.

(97) XXI, 6.

(98) XXI, 5.

(99) XXI, 3: "sakalased AaAaAeA hes Lembito ja oma muude vanematega"; " teised vanemad Sakalast--Wottele, Maniwalde koos AaAaAeA ige paljude teistega Samuti hiljem riialaste vAaAaAeA ite loendades (XXV, 2) oli MadisepAaAaAeAneva la vAaAaAeA it nimelt Lembitu ja tema lAaAaAeAnhikondlaste AaAaAeA le: "Kas ei langenud rii tapetuna Lembit Vytamas koos teiste oma truudusetute vanematega Sakalas?" Vrd sealsamas Toreida lahingu kohta: "Kas ei langenud kAaAaAeA ik Saarem ning ka Ridala provintside vanemad Toreida all riialaste poolt tapetuna?" Analoogselt pidanuks, kui nad seal osalenuksid, MadisepAaAaAeAneva lahin puhul juttu olema ka JAaAaAeAnrva, Harju, Revala ja Viru AaAaAeA likut

(100) XV, 3: "Vahepeal kutsuvad saarlased ja revalased ja ridalased kokku suure ning tugeva sAaAaAeA javAaAaAeAne kAaAaAeA igist AaAaAeA mberkaudseist MereAaAaAe provintsidest ja nendega kaasas olid kAaAaAeA ik vanemad Saaremaalt ja Ridala ja kogu Eestimaalt /.../. Siis nimelt mAaAaAeA istis Liivimaa kirik, et jum tAaAaAeA esti vAaAaAeA itleb tema eest, sest selles sAaAaAeA jas langes Eestimaa pe on Saaremaa vanemad ja Ridala ja teiste provintside vanemad, kes kAaAaAeA seal tapeti."

(101) Teiste vAaAaAeA imukandjate mAaAaAeA jualadelt meeste sAaAaAeA jakAaAaAeAnikudele k ei nAaAaAeAni olevat omane ainult Lembitule. 1218. aasta juures (XXII, kirjeldas Henrik, kuidas PAaAaAeA hja-Eestisse suunduvate riialaste Sakal vAaAaAeAnljasaadetud maakuulajad naasid "ja tAaAaAeA id kaasa venelaste saadik keda nad olid kAaAaAeA lades kinni vAaAaAeA tnud; need olid tulnud venelaste p saadetuna, et koguda sAaAaAeA javAaAaAeAnge mAaAaAeA AaAaAeA da kogu Eestimaad, ja oll kokku kogunud, juhtida see venelaste sAaAaAeA javAaAaAeAne juurde, et tulla AaAaAeA h Liivimaale".

(102) Eesti ajalugu, II, 168. Talupere suuruseks on arvestatud vahemikust keskmine, seitse-kaheksa inimest.

(103) Kasutatud on Maailmapanga ja AaAaAeALRO andmebaase agraarAaAaAeA hiskon kohta: http://data.worldbank.org/indicator/SP.RUR.TOTL.ZS (12.03.17); https://esa.un.org/unpd/wpp/Graphs/DemographicProfiles/(12.03.17).

(104) XV, 3.

(105) XXI, 2.

(106) XXI, 2.

(107) XXI, 2.

(108) Tarvel, E. Sotsiaalajaloolise terminoloogia tAaAaAeA lgendamine Liivim 13. sajandi ajalooallikates.--Rmt: Tarvel, E. Ajalookimbatused. [Eesti mAaAaAeA ttelugu]. Koost M. Seppel. Ilmamaa, Tartu, 2013, 230-23

(109) Selirand, J. Princeps Henriku kroonikas.--Keel ja Kirjandus, 1971, 2, 75-79.

(110) XXIII, 9: "Zemgalest tagasi jAaAaAeA udnud, tuletasid riialased meel kAaAaAeA ike kurja, mida harjulased ja saarlased AaAaAeA ige sageli olid teinud Liiv kirikule, ja puhates kaks nAaAaAeAndalat, niihAaAaAeAnsti ise kui nende hobu kogusid nad jAaAaAeAnlle suure liivlaste ja lAaAaAeAntlaste ning sakslaste sAaAaAeA ja nendega koos oli Saksi hertsog Albert, nende vanem [senior eorum], ja meister Volquin oma vendadega ja piiskopi vend Theoderic koos teiste kiriku meestega."

(111) X, 4: "Isand piiskop, kelle oli kuninga saadik, AaAaAeA lalnimetat Stephanus, samuti kutsunud nendele lAaAaAeAnbirAaAaAeAnAaAaAeAnkimistele, andis omade nAaAa jAaAaAeAnrgmise vastuse: "On teatavasti kAaAaAeA igi maade AaAaAeA hine komme," AaAaAeA "et oma isandate mAaAaAeAnAaAaAeAnratud saadikud lAaAaAeAnhevad selle juurde vAaAaAeA i selle AaAaAeA les, kelle juurde neid saadetakse, ja et kunagi ei lAaAaAeAnhe kindlustest saadikuile vastu vAaAaAeA rst [princeps], olgu ta kuitahes alandl vAaAaAeA i lahke. On nimelt kohane," AaAaAeA tlen ma, "et sellised ja selliste saad leiavad meid meie linnas, kus meil ja meie omadel on vAaAaAeA imalik ne viisakamalt vastu vAaAaAeA tta ja kohelda. Niisiis tulgu nad midagi kartmat neid peab viisakalt koheldama.""
COPYRIGHT 2017 Estonian Academy Publishers
No portion of this article can be reproduced without the express written permission from the copyright holder.
Copyright 2017 Gale, Cengage Learning. All rights reserved.

Article Details
Printer friendly Cite/link Email Feedback
Author:Oad, Kristjan
Publication:Acta Historica Tallinnensia
Date:Jan 1, 2017
Words:9489
Previous Article:FROM RUS' TRADE TO CRUSADE: ST OLAF'S CHURCHES IN THE EASTERN BALTIC SEA REGION.
Next Article:DER RUSSLANDHANDEL LUBECKS IM PAMPHLET "KURTZER BERICHT UNDT INFORMATION DER HANSISCHEN VON ALTERS HERO AUF LIEFLANDT UND RUSSLANDT GEBRAUCHTER...

Terms of use | Privacy policy | Copyright © 2022 Farlex, Inc. | Feedback | For webmasters |