Printer Friendly

Eesti, lati, leedu ja idapakti kava.

Uks keeruline, palju koneainet tekitanud probleem, mille ees seisid Balti riikide diplomaadid 1930. aastate keskel, oli nn Idapakti voi Ida-Locarno kava. Noukogude ajalooteaduses vaideti, et Noukogude valispoliitika kaasaminek Idapakti kavaga demonstreeris ilmekalt kogu maaihnale Noukogude Liidu rahupoliitikat ja et Idapakti kava realiseerumine oleks taielikult kindlustanud Balti riikide julgeoleku. Idapakti nurjumises suudistasid Noukogude ajaloolased Saksamaad, Prantsusmaad, Poolat, Inglismaad, aga ka Latit ja Eestit.

Artiklis on vaadeldud Idapakti kava uleskerkimist, Balti riikide suhturnist sellesse ja Noukogude Liidu ettepanekusse solmida vastastikuse abistamise leping. Uheks uurimisobjektiks on ka see, kuidas suhtusid Saksamaa ja Poola Balti riikide voimalikku Idapaktiga uhinemisse.

1925. aasta oktoobris toimunud Locarno konverentsil oli parafeeritud kolm lepingute gruppi: Reini Pakt--Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Itaalia andsid vastastikku garantii hetkel kehtivatele piiridele, kusjuures Inglismaa ja Prantsusmaa esinesid Prantsuse-Saksa ja Saksa-Belgia garantidena. Reini Pakti taiendasid arbitraazilepingud Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Poola ja Tsehhoslovakkia vahel. Lisaks sellele solmis Prantsusmaa Poola ja Tsehhoslovakkiaga vastastikuse abistamise lepingu. Kuid Saksamaa arbitraazilepinguid Poola ja Tsehhoslovakkiaga ei seotud Reini Paktiga. Saksamaa piiri Tsehhoslovakkia ja Poolaga ei garanteeritud. Seega garanteeris Locarnos valja kujundatud susteem julgeoleku ainult Laane-Euroopas, aga mitte Ida-Euroopas.

Idapakti kava kerkis ules 1934. aasta algul ja see oli otseselt seotud nende sundmustega, mis toimusid 1933. aastal: Hitleri voimuletulekuga, Nelikpakf allakirjutamisega, Saksamaa lahkumisega Rahvasteliidust, Genfi desarmeerimiskonverentsi ebaonnestumisega ja Saksa-Poola suhete normaliseerumisega. 1933/34. aastal said Idapakti kava algatajateks Noukogude Liit ja Prantsusmaa. Idapakti kava nagi ette regionaalse multilateraalse vastastikuse abistamise pakti solmimist, milles pidid osalema Noukogude Liit, Prantsusmaa, Tsehhoslovakkia, Saksamaa, Poola, Balti riigid ja Soorne. Kuid Prantsusmaa ei noustnud Balti riike garanteerima juhul, kui neist saanuksid agressiooni ohvrid.

Saksamaa ja Poola alustasid kohe akfivset diplomaatilist tegevust Idapakf kava nurjamiseks. Auswartiges Amt hoiatas Balti riike Idapakfga uhinemise eest. Poola ei soovinud votta endale Noukogude Liidu voi Saksamaa sojalise abistamise kohustust. Poola polnud nous laskma Noukogude Liidu voi Saksa vagesid orna territooriumile isegi siis, kui olnuks tegemist abiga vaenlase sissetungi korral. Varssavis oldi veendunud, et abistajad ei lahku parast seda, kui vajadus abi jarele on lakanud olemast. Ka Poola valispoliitika puudis mojutada Eestit ja Latit Idapakti kavale vastu tegutsema. Vaatamata sellele et Poola nagi Saksammas ohtu maa iseseisvusele, tegutses ta koostoos Saksamaaga Idapakti kava vastu.

Kui Lati valisminister Felikss Cielans ja ka moned Eesti poliitikud olid 1927. aastal soovinud saada suurriikidelt multilateraalset garantfd, siis 1934/35. aastal tootasid Eesti ja Lati sellele vastu. Nad puudsid manooverdada, teatades, et juhul kui Saksamaa ja Poola keelduvad Idapaktis osalemast, ei paku pakt neile huvi. Leedu oli valmis Idapaktiga uhinema ja solmima Noukogude Liiduga ka bilateraalse vastastikuse abistamise lepingu. 1934. aastal esilekerkinud Idapakti kava ei olnud Saksamaa ja Noukogude Liidu vahele jaavatele riikidele soodne. Olukorras, kus Noukogude Liit sai Rahvasteliidu liikmeks, andnuks Saksamaa kallaletung Poolale voi Prantsusmaale Noukogude Liidule voimaluse kasutada piiririikide territooriume labimarsiks. Ka Tallinnas ja Riias moisteti, et Baltf riikde territooriumile sattunud Noukogude vaed ef pruugi sift enam lahkuda. Idapakti kaval polnuks seega Balti riikide julgeoleku kindlustamise seisukohalt erilist tahendust.

Mida taotles Noukogude Liit Idapakti kavaga? See oli Noukogude valitsuse diplomaatiline manoover, mille eesmargiks oli panna Saksamaad moistma Rapallo poliitika jatkamise vajadust. Nn Balti kaart oli Noukogude valitsusele vajalik suurpoliitiliseks manooverdamiseks. Idapakti kavast sai toitu ka Noukogude propaganda, mis sai naidata, et Noukogude Lift on rahu ja Baltf rahvaste kaitsja. Kuid oleks ulekohtune vaita, et afnult Noukogude valitsus soovis Idapakti abil manooverdada. Seda soovisid teha ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaa ei noustunud andma Balti riikidele mingit garantfid. Inglismaa ef soovinud, et Prantsusmaa ja Noukogude Lift solmiksid vastastikuse abistamise pakti, ja andis seeparast Idapakti kavale onnistuse. See voimaldas rahustada ka Inglismaa avalikku arvamust, mis noudis, et ohjeldataks Saksamaa agressiivsust. Prantsusmaa soovis Idapakti kavaga avaldada Saksamaale survet, et korraldada temaga oma suhted. Idapakti kavast kokkuvotet tehes tuleb todeda, et see naitas ilmekalt Euroopa, eriti Ida-Euroopa riikide suhtumist oma ning teiste riikide julgeolekusse ja riikidevahelisi vastuolusid. Kollektfivse julgeoleku polfitika nurjus, kuid seda mitte uhe voi teise vaikeriigi--Eesti ja Lati--soovimatuse tottu sellega uhineda, vaid eeskatt diktatuuririikide Noukogude Liidu, Saksamaa, aga ka Prantsusmaa ja Inglismaa vastuolude tottu.
COPYRIGHT 2006 Estonian Academy Publishers
No portion of this article can be reproduced without the express written permission from the copyright holder.
Copyright 2006 Gale, Cengage Learning. All rights reserved.

Article Details
Printer friendly Cite/link Email Feedback
Author:Ilmjarv, Magnus
Publication:Acta Historica Tallinnensia
Date:Jan 1, 2006
Words:647
Previous Article:Estonia, Latvia, Lithuania and the Eastern pact priject.
Next Article:Unemployment in the Republic of Estonia 1918-1940/ Toopuudusest eesti vabariigis aastail 1918-1940.


Related Articles
Unemployment in the Republic of Estonia 1918-1940/ Toopuudusest eesti vabariigis aastail 1918-1940.
The collapse of the Soviet Union as presented in recent Russian memoir literature/Noukogude Liidu lagunemise uuemas vene memuaarkirjanduses.
August Anni(st)'s national-democratic ideal of culture in the early years of the Republic of Estonia and during the era of silence/August Anni(sti)...
Soviet Baltic policy in 1939-1940 as reflected in Russian publications/Noukogude Liidu 1939/40. aasta Balti-poliitika Venemaal ilmunud uusimas...
Heino Arumae 80.
Goals and forms of peasant education: from the end of the Swedish period until the abolition of serfdom/Talurahvahariduse eesmargid ja vormid: Rootsi...
On the origin of the Estonian words mesilassulem 'swarm of bees' and kosal 'light hive for catching swarming bees'/Uber die herkunft der estnischen...
Uut lati ja Eesti linnustest.
Models of the Estonian national movement in modern historiography/Eesti rahvusliku liikumise mudelid uusimas historiograafias.
Once more about Konstantin Pats and his relationship with the Soviet legation in Tallinn: was this really only in the eyes of the Soviet...

Terms of use | Privacy policy | Copyright © 2021 Farlex, Inc. | Feedback | For webmasters |