Printer Friendly

Dental pathologies in individuals from Pada cemetery (12th-13th centuries)/Pada kalmistu indiviididel esinevad hambapatoloogiad (XII-XIII sajand).

Sissejuhatus

Ammu kadunud inimruhma eluviisi ja paritolu selgitamiseks on hambad tanuvaarne uurimisobjekt. Hambad on harilikult skeleti koige paremini sailinud osaks ning seejuures annavad nii hammaste suurus kui kuju olulist infot toitumisharjumuste, metaboolse stressi ja selle esinemise aja, liigisiseste ja liikidevaheliste evolutsiooniliste seoste ja monel juhul isegi populatsioonisiseste sugulussidemete kohta (Brothwell 1972; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1973). Eluviisi ja toitumisharjumuste kohta annavad eriti head teavet just hammastega seotud patoloogiad (Bennike 1985; Gregg & Gregg 1987; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1987). Muutused eluviisis, eelkoige toitumisega seotud, valjenduvad koheselt ka hammastikus. Nii on teada, et kuigi kaariest esines juba praegusaja inimese eellastel ja esineb loomulikult ka tanapaeva inimesel tema kujunemise algusest alates, muutus selle esinemissagedus suuremaks, kui inimene tegi algust maaharimisega. Rafineeritud suhkrute kasutuselevotuga suurenes kaariese esinemissagedus veelgi (Bennike 1985; Brothwell 1972; Hillson 1996; Larsen 1998; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1970). Hammaste tugev kulumine viitab koredama toidu kasutamisele voi igapaevases toidus kovema aine esinemisele: naiteks viljajahvatamisel jahvatuskivide vahelt lisanduvad kiviterad (Hillson 1996). Monel juhul voib hammaste tugevam kulumine olla seotud kultuuriliste eriparadega, eriti uksikute hammaste suuremal kulumisel ulejaanutega vorreldes. Hupoplaasiate esinemine viitab lapsepolves labi elatud metaboolsetele stressidele jne.

Peamised hambapatoloogiad, mida on voimalik kovakudede pohjal kindlaks teha, on kaariese esinemine, alveolaarkaare reduktsioon ehk loualuude kovakudede taandareng ja hambajuure umber olevad juurepoletikud, mille tulemusel on loualuu juuretipu umber adsorbeerunud (abstsessid). Ajalooliste seeriate kasitlemisel loetakse patoloogiaks ka loualuust pre mortem puuduvad jaavhambad, kas siis valja tommatud voi patoloogia tottu ara tulnud (Bennike 1985; Brothwell 1972). Sageli loetakse hambapatoloogiateks ka tugevat hambakivi ladestumist ja hammaste tugevat abrasiooni.

Hambakaaries on emaili ja dentiini demineralisatsiooniprotsess, kus bakterid, kes kasutavad oma elutegevuse kaigus suhkruid, muudavad keskkonna suus happeliseks, mille tulemusel hakkab lahustuma hambaemaili ja dentiini orgaaniline komponent--hudroksuulapatiit (Bennike 1985; Hillson 1996). Selle protsessi tulemusena tekib hambaauk.

Alveolaarluu marginaalse osa reduktsioon ehk loualuude atroofia on inimesel juba vaga vana haigus, mille korge esinemissagedus on registreeritud juba Euroopa esimestel inimestel (Bennike 1985; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Selle protsessi kaigus loualuu marginaalne osa hambakaarel resorbeerub ja paljastuvad hambajuured. Sellega kaasneb omakorda hamba suurem vastuvotlikkus teistele patoloogiatele.

Hambajuurt umbritsevate kudede poletikku, mida skeletil on naha loualuus olevate abstsessidena hambajuure tipu umber, pohjustavad bakterid, kes paasevad hambajuure tippu kas hambasasisse kaariese tekitatud augu kaudu voi ka parodontoosi tagajarjel, kui bakterid kogunevad igeme ja hambajuure vahele, pohjustades poletikku (Pindborg 1970; Hillson 1996).

Hammaste pre mortem puudumisel (pre mortem tooth loss) on koige sagedamaks pohjuseks kaaries. Kaaries voib havitada kogu hambakrooni, mille tagajarjel tekib periodontoos ja jarelejaanud juureosa tuleb loualuust valja. Hambad voivad puududa loualuust ka tugeva abrasiooni tottu, kus hambapulp avaneb, jargneb periodondiit, tugev alveolaarkaare reduktsioon ja hamba aratulek loualuust. Uksikutel juhtudel voivad hambad puududa ka trauma tagajarjel (Bennike 1985).

Kaesoleva too eesmargiks ongi vaadelda Pada (12.-13. sajand) kalmistu indiviidide hammastiku uldist tervislikku seisundit, tuua valja peamised ruhmas esinenud hambapatoloogiad ja nende esinemissagedused erinevates vanuseruhmades ning esinemissagedused nii meestel kui naistel. Uhtlasi tuua valja ka peamised hambapatoloogiate registreerimisviisid, teostamaks edaspidi Eesti skeletiseeriates hammastiku patoloogilisi uurimisi.

Materjal ja metoodika

Kaesolevas toos on vaatluse all Pada kalmistu 141 indiviidi hammastikud. Pada kalme asub Kirde-Eestis Tallinna-Peterburi maantee aares, kus muinaseestlaste linnus on asunud juba keskmisest rauaajast saadik. Pada kalme on valja kaevatud aastatel 1987-1989 T. Tamla poolt. Tegemist on maahaudadega, mis on parit rauaaja lopust, 12.-13. sajandist. Pada kalmistu skeletid asuvad Ajaloo Instituudi luuhoidlas. Pada seeria on hasti sailinud ja rohkearvuline. Pada skeletiseeria on odontoloogiliselt juba uuritud ja nende tulemuste pohjal on tegemist pohjagratsiilse odontoloogilise tuubiga. Hambatunnuste poolest on Pada ruhma indiviidid sarnased tanapaeva idaeestlastega (Limbo 2003). Kranioloogiliselt on Pada kalme indiviidid pikapealised (dolihhokraansed) ja korgenaolised (Heapost 1995).

Vaadeldud indiviididest olid 60 (42,55%) lapsed ja 74 (52,48%) taiskasvanud, noorukeid oli skeletiseerias 7 (4,96%). Taiskasvanud indiviidide vanuse maaramiseks kasutati koljuombluste kinnikasvamisi (Rosing 1977). Taiskasvanute vanuseline jaotumine oli: adultus-ruhmas 43, maturus-ruhmas 29 ja senilis-ruhmas 2 indiviidi. Taiskasvanute vanuseruhmade puhul kasutati vanusevahemikke jargnevalt: adultus 20-34 a, maturus 35-55 a, senilis 56 a ja rohkem (Allmae 1998). Lapsed jaotati vanuse jargi kahte ruhma: nooremad ehk infantilis I (ei ole veel loikunud jaavhambaid--alla 7-aastased) ning vanemad ehk infantilis II (on juba loikunud jaavhambaid--ule 7-aastased). Nooremaid lapsi oli Pada seerias 24 ja vanemaid 36. Kahe ruhma--taiskasvanud ja lapsed--vahele jaab veel noorukite ruhm, kellel on koik jaavhambad loikunud, kuid tegemist pole veel taiskasvanutega. Antud toos kasitletakse neid koos taiskasvanutega (joon 1).

Kasutades diskreetseid skeletitunnuseid, oli taiskasvanud indiviidide sugu eelnevalt maaratud Leiu Heaposti poolt. Mehi oli taiskasvanud indiviididest 47 ja naisi 34. Meeste ja naiste arv erinevates vanuseruhmades on esitatud tabelis 1.

Vanemate laste puhul (infantilis II) maarati sugu 80-protsendilise toenaosusega, kasutades diskriminantanaluusis esimeste molaaride (jaavhambad) moote. Lastel ja noorukitel (15), kellel oli loikunud jaavhammaste hulgas ka silmahambaid, sai sugu maarata 90% toenaosusega (Limbo 2003). Laste vanuseline jaotumine ja vanemate laste sooline jaotumine on toodud tabelis 1.

Skeletiseerias maarati kaariese, alveolaarkaare reduktsiooni, enne surma kaotatud jaavhammaste ja abstsesside esinemissagedused erinevates vanuseruhmades ning eraldi meestel ja naistel. Patoloogiate esinemine maarati nii indiviidide kui ka vaadeldud hammaste kohta.

1. Kaaries. Taiskasvanute puhul maarati kaariesest nakatunud indiviidide esinemissagedus ja jaavhammaste hulgas kaariesest nakatunud hammaste esinemissagedus. Lisaks esinemissagedusele erinevates vanuseruhmades maarati ka haiguskolde paiknemine hambal. Karioossete hammaste protsent leiti koikidest olemasolevatest ja vaadeldud hammastest. Vanemate laste puhul esinesid hammastikus koos piima- ja jaavhambad, noorematel ainult piimahambad. Molema laste vanuseruhma puhul registreeriti kaariese esinemine indiviidil ja nakatunud piimahammaste ning jaavhammaste arv. Vordluseks monede teiste Eesti seeriatega leiti ka kaariesest nakatunud hammaste protsent koikidest vaadeldud piima- ja jaavhammastest koos.

Kaarieseks loeti silmaga nahtav hambaauk, mida vois kindlalt kaarieseks pidada. Hambaaugud, mis jaid allapoole alveolaarkaart voi mis polnud silmaga fikseeritavad, naiteks vaga vaikesed augud hammaste aproksimaalsel pinnal, pole registreeritud, kuna hambaid vaadeldi loualuus in situ.

2. Alveolaarkaare reduktsiooni esinemine registreeriti taiskasvanutel loualuul molaaride piirkonnas. Juhul kui alveolaarkaar oli molaaride piirkonnas 5- pallises skaalas S. Olesen Larseni metoodika jargi 2 palli voi rohkem (hambajuured on paljastunud rohkem kui 3 mm), siis loeti, et indiviidil esineb alveolaarkaare reduktsiooni (Bennike 1985; Power 1985). Registreeriti ainult loualuude horisontaalse atroofia esinemine. Uksikute hammaste poletikulistest protsessidest tingitud loualuu resorptsiooni nende hammaste juures ei kasitatud kui uldist alveolaarkaare reduktsiooni.

3. Pre mortem hammaste aratulek loualuust, mis on sageli seotud kaariesega, on kaesolevas toos eraldi registreeritud. Pre mortem puuduvate hammaste puhul oblitereerub loualuu, parast surma kadunud hammaste puhul on sailinud selge hambasomp. Leiti taiskasvanud indiviidide hulk, vanuseruhmades sugude kaupa, kellel esines enne surma puuduvaid hambaid. Pre mortem puuduvate hammaste protsent leiti ka koikide vaadeldud hambasompude kohta, soltumata hamba olemasolust, ja oblitereerunud hambasompude kohta alveolaarkaarel (Sutter 1995; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Indiviidi elu jooksul kaotatud hambad (pre mortem tooth loss) registreeriti puuduvaiks, kui oli sailinud loualuus kinnikasvanud hambasomp voi vahemik kahe hamba vahel, kus oleks pidanud olema veel uks hammas. Erandiks olid kolmandad molaarid, mille puhul pole voimalik kindlaks teha, kas hammas on uldse loikunud. Seetottu kolmandatel molaaridel pre mortem aratulnud hambaid ei registreeritud.

4. Abstsessid ehk hambajuurte all olevad poletikukolded registreeriti taiskasvanud indiviididel. Seejuures maarati nii poletikukollete uldine esinemissagedus erinevate hambatuupide hulgas kui ka indiviidide hulk, kellel abstsessid esinesid. Mitme juurega hammastel voib esineda abstsesse koikide juurte tipus korraga. Kuna tapselt pole voimalik kindlaks teha, kas nende tekkimise pohjus on uks voi mitte, loetakse uhel hambal esinevad abstsessid uheks.

[X.sup.2]-testi kasutades leiti statistiliselt olulised erinevused kaariesesse nakatumises, alveolaarkaare reduktsiooni, pre mortem puuduvate hammaste ja abstsesside esinemises adultus- ning maturus-ruhma indiviidide vahel ja meeste ning naiste vahel. Sama testi kasutades leiti statistiliselt olulised erinevused ka kaariesesse nakatumises, pre mortem puuduvate hammaste ja abstsesside esinemises erinevate hambaruhmade vahel ulemisel ja alumisel loualuul. X2-testi kasutatakse siis, kui on vaja selgitada, kas kategoriaalse tunnuse vaartused jagunevad vastavalt mingile etteantud jaotusele, samuti mitme valimi jaotuste vordlemiseks (Niglas 2001).

Andmete statistiline analuus tehti programmipaketiga SPSS 11.5.0.

Tulemused

Kokku uuriti 74 taiskasvanu ning 7 juveniili jaavhambaid 1889 ja 60 lapse piimahambaid 720 ning jaavhambaid 453.

1. Kaaries. Pada kalmes esines kaariest taiskasvanutest ning juveniilidest 57 indiviidil--71,25%--ja lastest 34 indiviidil--56,6%. Erinevate vanuseruhmade puhul oli kaariese esinemissagedus koige vaiksem noorukitel (tabel 2). Kahe vorreldud vanuseruhma, adultus- ja maturus-ruhma vahel kaariese esinemissageduses statistiliselt olulist erinevust ei leitud, [X.sup.2] = 0,25 ja p = 0,61. Kaariest esines meestel ja naistel peaaegu vordselt - meestel 73,9% ja naistel 70,6%, [X.sup.2] = 3,177 ja p = 0,20. Ka vanemate laste puhul esines kaariest poistel ja tudrukutel vordselt (vastavalt 60% ja 61,5%).

Lastel oli kaariest vahem kui taiskasvanutel--ainult piimahammastega lastel ehk infantilis I ruhmas 50,0% indiviididest ja piima- ning jaavhammastega lastel ehk infantilis II ruhmas 60,5% indiviididest (joon 2).

Taiskasvanutel ja juveniilidel oli kaariesest nakatunud hambaid 13,3%. Uldse oli koikidest vaadeldud jaavhammastest, kaasa arvatud vanemad lapsed, kaariesest nakatunud 11,6%. Koikidest vaadeldud piimahammastest oli kaariesest nakatunud hambaid koguni 14,4%. Taiskasvanutest ja juveniilidest oli erinevate hammaste puhul nakatumine koige suurem ulemistel vasakpoolsetel kolmandatel molaaridel, mille puhul oli kaariesest nakatunud 28,2% uuritud hammastest (tabel 3). Tavaliselt on siiski koige sagedamini kaariesest nakatunud esimesed molaarid, seda on ka Pada seeria esimesed molaarid, kui vaadata koos vasaku ning parema poole hambaid ja koos nii ulemise kui alumise loualuu koiki hambaid. Eesmistel hammastel, intsisiividel ja kaniinidel, esines kaariest oluliselt vahem kui tagumistel--molaaridel ja premolaaridel. Erandiks olid vaid alumised vasakpoolsed esimesed intsisiivid, kus kaariesest oli nakatunud 10,7% hammastest --selline korge nakatumine on sarnane juba premolaaridele.

Statistiliselt olulisi erinevusi kaariese esinemisel ulemisel ja alumisel loualuul ei olnud. Suurim erinevus kaariesest nakatunud hammaste vahel ulemisel ja alumisel loualuul oli kolmandatel molaaridel, kuid ka see erinevus ei olnud statistiliselt oluline.

Laste piimahammastel on samuti nagu taiskasvanutelgi koige sagedamini kaariesest nakatunud hammasteks esimesed molaarid. Oluliselt vaiksem on kaariese esinemissagedus eesmistel hammastel - intsisiividel (tabel 4). Erinevalt taiskasvanutest esineb lastel kaariest ulemisel loualuul sagedamini kui alumisel.

Taiskasvanutel esines kaariest sagedamini hambakaelal. Koikidest kaariesega indiviididest oli kaaries ainult hambakaelal 45,8%-l, ainult kroonil esinevat kaariest oli 16,9%-l. Kaariesest nakatunud indiviididest esines korraga nii kaela- kui kroonikaariest 37,3%-l. Lastel esines ainult kaelakaariest 79,4%-l kaariesest nakatunud indiviididest ja kaariest ainult hambaemailil 11,7%-l indiviididest. Taiskasvanutel ja juveniilidel esines koikidest nakatunud hammastest (252) primaarset kaelakaariest 212 hambal--84,1%--ja primaarset kroonikaariest 46 hambal--18,2% (tabel 5).

Laste kaariesest nakatunud piimahammastest esines primaarset kaelakaariest 87,6%-l nakatunud hammastest ja hambaemailil paiknevat kaariest 13,3%-l nakatunud hammastest. Korraga primaarselt hambaemailil ja hambakaelal paiknevat kaariest esines vaid uhel juhul. Eesmistel hammastel, intsisiividel ja kaniinidel, esines hambaemailil kaariest uldse vaid uhel juhul (tabel 6).

Vaadates Pada ruhmas koos lapsi ja taiskasvanuid, oli 141 indiviidist kaariesest nakatunuid 89, s.o 63,1%, ning vaadeldud 3062 piima- ja jaavhambast oli kaariesest nakatunuid 380 (s.o 12,4%).

2. Alveolaarkaare reduktsiooni esines taiskasvanutest ja juveniilidest 45,9%-l. Vanuse suurenedes suureneb ka alveolaarkaare reduktsiooni sagedus, sest tegemist on patoloogiaga, mis on seotud hammaste kulumisega, viimane aga suureneb vanusega (tabel 7). Ka Pada ruhmas oli alveolaarkaare reduktsioon adultusja maturus-vanuseruhmas statistiliselt oluliselt erinev: [X.sup.2] = 11,914, p = 0,001. Alveolaarkaare reduktsiooni esineb meestel sagedamini (52,2%) kui naistel - 36,6%, kuid samas on ka vanemaid mehi rohkem kui vanemaid naisi. Statistiliselt olulisi erinevusi meeste ja naiste alveolaarkaare reduktsiooni esinemissageduses ei leitud: [X.sup.2] = 0,081, p = 0,776.

3. Hammaste pre mortem hammastikust puudumine suureneb samuti vanusega. Ka Pada seerias esines pre mortem puuduvaid hambaid sagedamini maturus vanuseruhmas. Adultus- ja maturus-vanuseruhma vahel leiti pre mortem puuduvate hammaste esinemissageduse statistiliselt oluline erinevus: [X.sup.2] = 13,6, p = 0,0. Juveniilidel ei esinenud pre mortem puuduvaid hambaid uldse (tabel 8).

Kui noorukitel ei puudunud uhtki hammast, siis oli samal ajal uhel umbes 8-aastasel lapsel alveolaarkaarest kaks piimamolaari puudu ja hambasompki oli joudnud kinni kasvada, mistottu voibki oelda, et tegemist ei olnud lihtsalt hammaste loikumise kaigus ara tulnud piimahammastega. Rohkem lastel siiski enne loikumist puuduvaid piimahambaid polnud. Taiskasvanutel oli meeste ja naiste hulgas peaaegu vordselt neid indiviide, kellel oli pre mortem ara tulnud hambaid. Naiste hulgas oli selliseid indiviide isegi pisut vahem. Statistiliselt olulist erinevust meeste ja naiste vahel ei leitud: [X.sup.2] = 0,05, p = 0,8. Samas oli maturus- ruhmas puuduvate hammastega indiviidide protsent oluliselt korgem ja naisi oluliselt vahem kui mehi. Koikide vaadeldud hambasompude kohta oli pre mortem puuduvaid jaavhambaid 7,2%. Koige sagedamini olid pre mortem puuduvateks nii alumisel kui ulemisel loualuul esimesed molaarid, mis puudusid vastavalt 13,9%-l ja 15,9%-l koikidest vaadeldud hambasompudest. Koige vaiksem oli pre mortem hammaste puudumine ulemise loualuu kaniinidel (1,4%), mis on ka koige pikema juurega hambad. Alumisel loualuul oli koige vahem pre mortem puuduvaid hambaid esimeste premolaaride hulgas (1,5%). Ulemisel loualuul esines hammaste puudumist pisut rohkem tagumiste hammaste puhul. Eesmisi hambaid oli rohkem puudu alumisel loualuul (tabel 9).

4. Abstsesse esines 26 indiviidil (32,1% taiskasvanutest) 57 hambajuure tipus 41 hambal (tabel 10). Rohkem kui uhel hambal esines abstsesse 9 indiviidil. Koige rohkem esines uhel indiviidil--maturus-ruhma mehel--korraga ulemise loualuu eesmistel hammastel 5 abstsessi. Abstsesside esinemine meestel ja naistel ([X.sup.2] = 0,49, p = 0,48) ega ka adultus- ja maturus-ruhma vahel ([X.sup.2] = 0,37, p = 0,53) statistiliselt oluliselt ei erinenud.

Lastel hambajuure umber olevaid poletikukoldeid ei esinenud. Taiskasvanutel esines abstsesse 14 mehel (31,1% meestest) ja 11 naisel (37,9% naistest). Koige sagedamini esines abstsesse ulemiste vasakpoolsete molaaride juurte umber, uldse ei olnud juurepoletikke alumise loualuu eesmiste hammaste juurtel. Koikide hambatuupide puhul olid poletikukolletega sagedamini ulemise loualuu hambajuured (tabel 11). Erinevus ulemise ja alumise loualuu hammastel esinevate abstsesside vahel oli statistiliselt oluliselt erinev esimeste molaaride, esimeste premolaaride ja kaniinide puhul.

Molaaridel esines abstsesse ka uhe hamba erinevate juurte tipus. Mitme abstsessiga molaare oli 12, nendest 4 olid ulemise loualuu molaarid, kus koigi kolme juure tipus oli abstsess. Enamasti olid abstsessid posepoolsed--82,5%-l juhtudest. Abstsessid esinesid sageli hammastel, mis olid kaariesest nakatunud, selliseid hambaid oli 27-65,6% koikidest abstsessidega hammastest.

Arutelu

Pada skeletiseeria rauaaja lopust on usna mahukas ja koljud hasti sailinud, mistottu on olnud voimalik vaadelda usna palju isendeid ja nende hambaid, mis omakorda voimaldab saadud tulemusi statistiliselt kullalt usaldusvaarseiks pidada. Erandina tuleb siiski kasitada skeletiseeria jagamist vanuseruhmadeks ja vanuseruhmade jagamist meesteks ja naisteks, mille puhul vahenesid valimi mahud oluliselt. Uksikute hammaste kohta registreeritud patoloogiate esinemissagedusi voib statistiliselt kindlasti usaldusvaarseiks pidada, sest uuritud uksikuid hambaid oli palju--3062.

Pada kalme skeletiseerias on koikide vaadeldud hambapatoloogiate esinemissagedus kullalt korge. Suurt haigestumist pohjustas ilmselt mitmete faktorite koosmoju --suus esinevat patoloogiat pohjustavad mikroorganismid, vilets suuhugieen, suur karbohudraatide osakaal toidus (nt teravili) ja individuaalne vastuvotlikkus infektsioonidele. Siiski voib oelda, et mone patoloogia osakaal on vaiksem kui hilisemal keskajal, uheks selliseks on kindlasti kaariese esinemissagedus.

1. Kaaries. Tanapaeva nn tsiviliseeritud inimpopulatsioonides voib hambakaariesest nakatunud olla ule 90% populatsioonist (Power 1985). Pada seerias on koikidest vaadeldud indiviididest ja ka nende hammastest nakatunud kaariesest vaga suur osa - rohkem kui teistes uuritud ajaloolistes seeriates Eestis voi samast perioodist umberkaudsetes piirkondades (joon 3, 4) (Allmae 1999; Bennike 1985; Kalman 1999; Sarap 1993). Uhe olulise aspektina tuleb siin silmas pidada kindlasti seda, et naiteks Taani seeriate puhul, eriti viikingiajast, on korge pre mortem hammaste puudumine (tabel 12). Voib arvata, et haige hammas tavatseti lihtsalt valja tommata, kuigi otseseid toendeid selle kohta pole (Bennike 1985).

Teisalt on naiteks Latis taheldatud hilisrauaajal (10.-13. sajand) jarsku kaariese esinemise kasvu: kui esimesel aastatuhandel ei olnud kaariese sagedus suurem kui 17%, siis hilisrauaajal kasvas kaariese esinemissagedus kuni 39%-ni (Derums 1978). Samas on Leedu 8.-12. sajandi skeletiseeriates kaariese esinemissagedus isegi madalam kui neoliitikumis ja 2.-7. sajandil (joon 3).

[FIGURE 3 OMITTED]

[FIGURE 4 OMITTED]

Pohiline kaariesesse nakatumine toimub tanapaeval nooremas eas, s.o jaavhammaste puhul noorukina. Ajalooliste seeriate puhul on jalle kaariest just noorukitel vahem ja vanuritel koige rohkem (Bennike 1985; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Pada kalme indiviidide puhul on noorukitel kaariesesse nakatumine oluliselt vaiksem kui taiskasvanutel, noorukitel esineb kaariest isegi vahem kui lastel. Samas oli noorukeid Pada ruhmas ka vaga vahe. Taiskasvanute vanuseruhmades on kaariesesse nakatumine usna uhesugune, kuid maturus- ja adultus-ruhma vordluses tuleb kahe ruhma vahel valja selge erinevus, kui arvesse votta ka pre mortem kaotatud hambad, mille pohjuseks peetakse valdavalt just kaariest. Sellisel juhul on adultus-ruhmas 15,0% isendeid, kellel kaariest ei esine voi kel pole enne surma hambaid puudu. Maturus-ruhmas on selliseid indiviide kaks korda vahem--7,4%.

Keskajast varasematele skeletiseeriatele on Pada ruhmas iseloomulik ka kaariese paiknemine hammastel. Keskajast varasemates skeletiseeriates paikneb suurem osa kaariesekahjustustest hambakaelal, hilisemate skeletiseeriate puhul suureneb emailil esineva kaariese osatahtsus jaavhammastel (Power 1985; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Tanapaeval on kaaries primaarselt emaili oklusiivsel voi aproksimaalsel pinnal (Power 1985). Vanematel skeletiseeriatel peetakse suurema osa kaelakaariese esinemise peamiseks pohjuseks vanuse suurenemisega kaasnevat loualuude atroofiat, mille tulemusena paljastuvad hambajuured (joon 5, 10). Sellega voib selgitada ka noortel indiviididel harva esinevat kaariest. Vahest oklusiivset kaariest selgitatakse hammaste kiire kulumisega, mistottu hambavagudesse, kuhu tanapaeval kaaries sageli tekib, ei saa kaaries tulla, sest need kuluvad kiirelt. Pada seerias oli see selgelt naha, sest oklusiivsel pinnal esinevat kaariest oli vahe, samal ajal olid esimesed molaarid sageli juba juveniilidel dentiinini kulunud, st hammaste kulumine oli olnud usna tugev. Oklusiivset kaariest vois taheldada indiviididel, kellel olid individuaalse eriparana sugavad hambavaod, kuhu sai tekkida oklusiivne kaaries (joon 6). Selliseid kaariesejuhtumeid vois eristada noorte hulgas, kelle hambavaod ei olnud veel kulunud. Pada ruhmas voib vahese emailikaariese pohjuseks olla ka ulimalt redutseerunud tagumised hambad (Limbo 2001). Reduktsiooni tottu ei ole molaaride oklusiivne pind vaga keerukas (paljude vagudega) ja seega olid need kergelt puhtaks minevad, kui tarvitati vahegi abrasiivsemat toitu.

Laste piimahammastel ja taiskasvanute-noorukite jaavhammastel oli kaelal ja emailil esineva kaariese esinemissageduste suhe usna uhesugune. Kuid ainult kaelakaariesest nakatunud indiviide oli laste hulgas protsentuaalselt oluliselt rohkem kui taiskasvanute hulgas. Lastel harvem esineva emailikaariese uheks pohjuseks seks oli kindlasti piimahammaste emaili vaiksem morfoloogiline keerukus. Nii ei esinenud laste piimahammastel emailikaariest eesmistel hammastel uldse, erandiks oli ainult kokkukasvanud krooniga esimene intsisiiv, kus moodustunud vakku oli tekkinud ka kaaries (joon 7). Ka on lastel hambad oluliselt luhemat aega suus. Vanuseruhmades kasvas kroonikaariese osakaal koos vanusega. Taiskasvanutest oli ainult emailikaariesega indiviide vahem seeparast, et paljudel juhtudel esines koos kaelakaariesega ka emailikaaries (joon 10). Lastel esines kaariest emailil ja kaelal korraga vaid uhel juhul. Suur protsent neid indiviide, kellel esines kaaries nii kaelal kui kroonil, on tingitud sellest, et tugeva kaariese puhul primaarselt kaelale tekkinud kaaries on holmanud ka hamba krooni osa. Tegelikkuses oli oluliselt vahem neid indiviide, kellel vois eraldi haiguskolde leida nii kaelal kui kroonil. Seda naitab ka primaarse kaelakaariese ulikorge esinemisprotsent koikidest nakatunud hammastest.

[FIGURE 5 OMITTED]

[FIGURE 6 OMITTED]

Ka Taaksis, kuigi tegemist on ajaliselt hilisema seeriaga, esines kaaries valdavalt hambakaelal. See voib naidata ka kahe ruhma usna sarnast toitumust. Seega pole nende ajaliselt erinevate ja erinevates Eesti piirkondades elanud inimeste toidusedel toenaoliselt vaga erinev olnud.

Ajalooliste seeriate puhul on taheldatud kaariese esinemist pisut sagedamini ulemisel loualuul (Bennike 1985; Cesnys & Balciuniene 1988). Pada seerias esines taiskasvanutel-noorukitel kaariest vaid pisut sagedamini ulemisel loualuul. Ka laste piimahammastel esines kaariest pisut rohkem ulemise loualuu hammastel.

[FIGURE 7 OMITTED]

Erinevate hambatuupide puhul on kaariese esinemine koige sagedasem esimestel molaaridel (Bennike 1885; Cesnys & Balciuniene 1988; Power 1985). Mone skeletiruhma puhul voib koige karioossemaks olla ka teine molaar, kuid igal juhul on kaariese esinemine eesmistel hammastel oluliselt vaiksem kui tagumistel (joon 8).

Mida vanem on skeletiseeria, seda vahem on eesmised hambad kaariesest nakatunud. Euroopa kiviaja seeriatel on eesmistel hammastel registreeritud ainult uksikud kaariesejuhtumid ([TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Kuigi ka Pada ruhmas oli kaariesesse nakatunud eesmisi hambaid vahem kui tagumisi--intsisiividest ja kaniinidest oli karioosseid hambaid 720-st vaid 44, s.o 6,1%--on seda siiski juba kullalt palju. Pada seerias oli kaariesest nakatunud eesmiste hammaste puhul tegemist eranditult kaelakaariesega, loikehammastel ja silmahammastel kroonikaariest ei esinenud. Suur kaariese esinemissagedus eesmistel hammastel (eranditult kaelakaaries) voib naidata tugevat survet eesmistele hammastele, mille tulemusel hambajuured paljastusid, tekkis parodontoos ja oli olemas voimalus kaariese tekkeks. Seda, et eesmisi hambaid kasutati Pada ruhmas ka muuks kui soomiseks, naitavad lisaks sagedasele kaelakaariesele ka paljud ekstreemsed intsisiivide kulumised. Sageli on intsisiivide loikav serv kulutatud libamisi voi on loikaval serval sissekulutatud sakid.

Pada kalmes oli kaariese esinemissagedus meestel ja naistel usna uhesugune. Sama on taheldatud ka paljude teiste ajalooliste skeletiseeriate puhul (Allmae 1999; Cesnys & Balciuniene 1988; Sutter 1995). Kuid Taanis on nii keskaegsete kui ka vanemate skeletiseeriate puhul kaariesesse nakatumine naistel oluliselt suurem (Bennike 1885). Kuidas on Pada ruhmas kaariese esinemine seotud sooga, nouab juba tapsemaid ja seejuures ka vanust arvestavaid uuringuid, sest vanemaid mehi on Pada seerias oluliselt rohkem kui vanemaid naisi. Siiski on 19. sajandi New Yorgi skeletiseeriate puhul kindlaks tehtud, et kui arvesse votta ka vanust, siis sugude vahel kaariesesse nakatumises ikkagi erinevusi pole (Sutter 1995).

[FIGURE 8 OMITTED]

Harilikult esineb piimahammastel kaariest oluliselt harvem kui jaavhammastel (Power 1985; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Pada skeletiseerias oli kull piimahammastega indiviididest vahem nakatunuid, kuid seetottu, et uhel indiviidil oli sageli nakatunud mitu hammast, oli uldine kaariesest nakatunud hammaste arv isegi suurem kui taiskasvanutel. Vorreldes Taaksi ruhmaga, kus lastest oli kaariesest nakatunuid ainult 6,8%, on Pada kalme lapsed oluliselt sagedamini kaariesest nakatunud.

Kaariese esinemissagedus on tanapaeva inimeste hulgas pidevalt kasvanud (Bennike 1985; Brothwell 1972; Keene 1985; Larsen 1998; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Muutused elu- ja toitumisviisis, eriti toidu koostise muutumine on avaldanud kaariese sagenemisele tugevat moju. Peamised muutused toitumises on toimunud inimese arengu viimasel aastatuhandel. Vorreldes inimese fulogeneetilise arenguga umbes miljoni aasta jooksul on see liiga luhike aeg selleks, et oleks voinud toimuda mingeid olulisi malumisaparaadi muutusi. Seega voib oelda, et just toitumise ja eluviisi muutumine on olnud peamiseks kaariese sagedama esinemise pohjuseks. Susivesikute osakaalu suurenemine toidus suurendab kohe ka kaariese esinemist. Samuti on oluliseks kaariese esinemissageduse suurendajaks toidu pohjalikum tootlemine. Pada seerias on kaariese hambakaelal esinemine siiski oluliselt sagedam kui hambaemailil, mistottu voib oelda, et tegemist on toitumisviisiga, mis oli Euroopa inimestele iseloomulik enne keskaega. Sage kaariesesse nakatumine viitab susivesikurikkale toidule: kaariest esines oluliselt vahem ruhmades, kus toiduks tarvitati rohkem piima- ja lihasaadusi ([TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1987). Suur kaariese esinemissagedus Pada ruhmas on sarnane juba keskaegsetele eurooplastele (joon 3). Euroopa keskaegsetes seeriates on kaariest sagedamini nii jaavkui piimahammastel ka noortel indiviididel.

Kuidas on Eestis hambapatoloogiate esinemine, seega ka eluviis, muutunud, selleks on tarvis ka teiste valjakaevatud skeletiseeriate patoloogiauurimusi. Praegu voib oelda, et Taaksi 14.-18. sajandi inimestel esines kaariest umbes sama palju kui Pada ruhmas (Allmae 1998). Jouga 12.-16. sajandi kalmes esines kaariest aga oluliselt vahem - 6,9% (Sarap 1993).

2. Loualuude alveolaarkaare resorptsioon on uhelt poolt fusioloogiline protsess, kus hammaste suurema kulumisega kaasneb ka loualuude atroofia, kuid samas esineb tugevat atroofiat ka noortel indiviididel, mistottu voib protsessi vaadelda siiski patoloogilisena ([TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Uldiselt seostatakse varast loualuude atroofiat hammaste kiire ja tugeva abrasiooniga. Loualuude atroofia esinemissagedus kasvab oluliselt alates umbes 30. eluaastast ja seda koikidel ajaperioodidel alates neoliitikumist. Keskaja seeriatel vaheneb loualuude atroofia esinemissagedus (Bennike 1985; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965).

Ka Pada seerias esines loualuude marginaalse serva reduktsiooni vaga sageli. Vanematel indiviididel, alates maturus-ruhmast, esines loualuude reduktsiooni peaaegu koikidel (joon 5). Sarnaselt enamikule inimpopulatsioonidele kasvas tunnuse esinemissagedus koos vanusega ka Pada ruhmas. Maturus-ruhmas esines alveolaarkaare reduktsiooni ule kahe korra rohkem kui adultus-ruhmas.

Pada ruhmas on alveolaarkaare reduktsioon meestel oluliselt sagedam kui naistel. Kui vaadata koiki mehi ja naisi koos, siis pole erinevus vaga suur, sest maturus-ruhmas on naisi vaga vahe. Vaadates ainult adultus-vanuseruhma, kus mehi ja naisi on vordselt ning mis on suurima indiviidide arvuga vanuseruhm, selgub, et meestel esineb alveolaarkaare reduktsiooni tunduvalt rohkem. Seda selgitatakse meeste tugevamate malumislihastega, mistottu malumisel on surve hammastele tugevam, hammas hakkab loualuus olevas hambasombus liikuma, pohjustades periodontoosi (Bennike 1985). Taanis uuritud skeletiseeriate puhul esineb koikidel ajaperioodidel meestel alveolaarkaare reduktsiooni sagedamini kui naistel (Bennike 1985). Samal ajal Taaksi ruhmas alveolaarkaare degeneratiivsete muutuste esinemissagedus meestel ja naistel ei erinenud (Allmae 1999).

Monede koljude puhul on selgelt naha ka uksikute hammaste poletikuliste protsesside tulemusel tekkinud atroofia. Sellise atroofia tulemuseks on sageli hammaste loualuust aratulemine (Power 1985).

3. Hammaste pre mortem aratulemine on selgelt seotud koikide teiste hambapatoloogiatega. Monel juhul loetakse enne surma loualuust ara tulnud hambad isegi vordseteks kaariesest kahjustatutega (Sutter 1995), sest selle uheks kindlaks pohjuseks peetakse tugevat kaariest, mis ulatub hambapulpi, mida mooda paasevad poletikku tekitavad mikroobid hambasompu--tekib periodontoos ja hammas tuleb loualuust ara. See oli selgelt naha ka Pada skeletiseeria puhul, kus sageli tugevalt kaariesest kahjustatud hamba korval oli loualuust pre mortem valja tulnud hammas. Kuna pre mortem puuduvad hambad on seotud eelkoige kaugele arenenud kaariese ja parodontoosiga, siis on ka Pada skeletiseerias maturusruhmas puuduvaid hambaid oluliselt sagedamini kui adultus-ruhmas. Koige aarmuslikumal juhul olid uhel maturus-ruhma naisel loualuust pre mortem puudu koik hambad, v.a ulemise loualuu parempoolsed [P.sup.1], [P.sup.2] ja [M.sup.3] (joon 9). Olemasolevatel hammastel kaariest ei olnud.

Koige sagedamini olid elu jooksul ara tulnud molaarid, oluliselt vahem premolaarid. Eesmised hambad olid kaariesest harvemini nakatunud ja seega puudusid need loualuust enne surma ka oluliselt harvemini. Uksikute eesmiste hammaste puudumisel oli naha, et tegemist voib olla trauma tulemusel puuduvate hammastega, mitte patoloogia tottu ara tulnutega. Naiteks on aratulnud hamba korval murdunud hammas voi on puuduval hambal endal murdunud juur loualuus veel olemas.

4. Abstsessid hambajuure tipus on samuti seotud tugeva kaariese ja parodontoosiga. Tapset diagnoosi, et hambal esineb just parodontoos, pole alati voimalik luulise materjali puhul maarata. Kull aga on hamba olemasolu korral kaariese esinemist voimalik kindlaks teha ja vaga sageli oli abstsessiga hammas ka kaariesest nakatunud (joon 10). Paris ilma hambapatoloogiateta koljul abstsesse ei esinenud. Juhul kui hammas polnud kaariesest nakatunud, oli loualuus pre mortem puudu kas abstsessiga hamba oklusiivne voi korvalhammas. Sellisel juhul vois eeldada, et abstsessiga hambal oli parodontoos. Hambajuurt umbritsevate kudede poletikukoldeid esines Pada kalmes meestel ja naistel peaaegu vordselt. See on sarnane Taaksiga, kus nii abstsesside uldine esinemissagedus kui ka naiste ja meeste uhesugune abstsesside esinemissagedus on Pada ruhmaga samasugune.

[FIGURE 9 OMITTED]

Abstsesse esines hambajuurte tipus ulemisel loualuul oluliselt sagedamini ja kui uldiselt taheldatakse kaariese sagedamat esinemist ulemisel loualuul, mida Pada kalme puhul oelda ei saa, siis igal juhul tundub abstsesside esinemissagedusi vaadates olevat patoloogilisem ulemine loualuu. Selgelt esines abstsesse rohkem ulemise loualuu vasakul poolel. Ka kaariese pisut korgem esinemissagedus vasakul poolel on tingitud paremakaelisusest, mille tottu suunatakse toit just vasakusse loualuu poolde. Valdavalt see tendents nii selgelt kui Pada kalmes valja ei tule.

Koik inimesel esinevad hambapatoloogiad on otseselt seotud eluviisi ja toitumisega. Pada kalme skelettidel esines hambapatoloogiaid vaga sageli. Uhtede patoloogiate esinemine soodustab teiste tekkimist ja nii oli palju indiviide, kellel esines korraga nii kaaries, poletik hambajuurte umber, alveolaarkaare reduktsioon kui ka pre mortem puuduvad hambad. Eelkoige voib sagedaste patoloogiate pohjuseks pidada viletsat suuhugieeni. Rahvaparimused annavad kull teada, et eestlased tavatsesid hambaid puhastada puhta linase riide ja soega, kuid Pada ruhmas ei olnud see toenaoliselt kombeks. Hambaid aitab loomulikul teel puhastada ka varske toidu (vahem toodeldud) tarbimine. Teisalt tulebki suurt kaariese esinemist seletada ka toitumusega, mis pidi peamiselt sisaldama susivesikurikast toitu--teravilja, naerist (susivesikuid 5,9-9%), hernest ja uba (susivesikuid ja tarklist 46-55%). Abstsesside esinemine on seotud vastava soodumusega ja voib olla ruhmiti vaga erinev. Tundub, et Pada ruhma indiviididel oli suus olemas vastav patogeen ja soodumus abstsesside tekkeks. See, et ka lastel oli nii suur kaariese esinemissagedus, annab alust oletada, et Pada ruhmas oli kaariest tekitavate bakterite osakaal suu mikroflooras suur ja lapsed said kaariest tekitava bakteri suhu juba varakult.

[FIGURE 10 OMITTED]

Kokkuvote

Pada kalme skeletiseerias registreeriti 141 koljul kovakudedel esinevad hambapatoloogiad - kaariese esinemine, alveolaarkaarte taandareng, pre mortem puuduvad hambad ja hambajuurte tipus olevad abstsessid. Kaariese esinemine registreeriti eraldi lastel ja taiskasvanutel-noorukitel. Ulejaanud kovakudede patoloogiad registreeriti ainult 81 taiskasvanul ja noorukil. Patoloogiad registreeriti ka eraldi vanuseruhmades ja eraldi meestel ning naistel.

Kaariest esines lastel oluliselt rohkem kui teistes Eestis uuritud ajaloolistes skeletiseeriates ja ka uuritud skeletiseeriates umberkaudsetel aladel Pada kalme matustega samast perioodist. Kui indiviididest oli laste puhul kaariesest nakatunuid 55,5%, mis on vahem kui taiskasvanutel, siis laste piimahammastest oli nakatunud hambaid koguni 14,4%, see on isegi rohkem kui taiskasvanutel. See naitab, et kui lapsel oli olemas kaaries, siis oli nakatunud hambaid suus palju. Taiskasvanutest oli aga nakatunud indiviide 71,2% ja vaadeldud hammastest oli kaariesest nakatunud 13,3%. Meestel ja naistel kaariesesse nakatumine oluliselt ei erinenud, samuti adultus- ja maturus-ruhma puhul. Kaariesest koige sagedamini nakatunud hammasteks olid esimesed molaarid. Pada ruhmas voib pidada eriparaks suurt eesmiste hammaste - intsisiivide ja kaniinide - kaariesest nakatumist. Peamiselt oli kaariese puhul tegemist kaariese paiknemisega hambakaelal. Eesmiste hammaste puhul paiknes kaariesekahjustus eranditult hambakaelal. Kaariese vaiksem esinemissagedus hambaemailil oli tingitud emaili kiirest kulumisest hamba oklusiivsel pinnal, mille pohjuseks voib Pada ruhmas pidada toidus esinenud tugevalt abrasiivset ainet.

Pada seerias oli ka korge alveolaarluu reduktsioon, mis on seotud hammaste tugeva abrasiooniga. Sageli esines tugevalt kunstlikult kulutatud eesmisi hambaid, mis omakorda vois pohjustada suuremat alveolaarkaarte reduktsiooni - hambajuured paljastusid ja oligi voimalus kaariese tekkeks.

Kui kaariese esinemissagedus oli uhesugune nii naistel kui meestel ja uhesugune ka vorreldud adultus- ja maturus-vanuseruhmas, siis alveolaarkaare reduktsiooni esinemissagedus oli vanematel indiviididel oluliselt suurem ning reduktsiooni esines sagedamini meestel. See on ainuke hambapatoloogia, kus meestel ja naistel oli esinemissageduses selge erinevus.

Pre mortem loualuust puuduvad hambad on mone muu kaugele arenenud patoloogilise protsessi tagajarg: kas siis kaugele arenenud kaariese voi parodontoosi tulemus. Seetottu on ka ilmne, et Pada ruhmas on pre mortem puuduvaid hambaid vanematel indiviidel rohkem. Maturus-ruhmas on pre mortem puuduvate hammastega indiviidid selgelt ulekaalus. Meestel ja naistel puuduvate hammaste esinemissagedus oluliselt ei erinenud.

Koige sagedamini olid pre mortem puuduvateks esimesed molaarid, mis on enamasti ka koige sagedamini muude hambapatoloogiatega hambad. Eesmiste hammaste puhul vois taheldada hamba puudumist ka trauma tagajarjel.

Abstsessid ehk poletiku tulemusel tekkinud luuoonsused hambajuure tippudes on samuti pohjustatud tugevast kaariesest voi tugevast parodontoosist, mis teeb voimalikuks mikroobide sattumise hambapulpi. Seetottu on adultus- ja maturusruhmas abstsesside esinemissageduses ka selge erinevus. Meestel ja naistel ei olnud abstsesside esinemissageduses erinevusi.

Koige sagedamini esines abstsesse ulemistel esimestel molaaridel. Uldse esines abstsesse ulemisel loualuul sagedamini kui alumisel. Alumistel eesmistel hammastel ei esinenud abstsesse uldse.

Hambapatoloogiate suure esinemissageduse pohjal Pada ruhma indiviididel voib oelda, et toiduks tarvitati korge susivesikusisaldusega toitu (palju kaariest) ja toit sisaldas abrasiivseid aineid (nt viljajahvatamisel jahvatuskividest tekkinud kivipuru jahus), sest esines tugevat alveolaarkaarte reduktsiooni ja hammastel oli rohkem kaela- kui kroonikaariest. Samal ajal tarbiti valmistatud toitu ehk rohkem kui varsket. Toenaoliselt oli ka suuhugieen vilets.

Kasutatud kirjandus

Allmae, R. 1998. Taaksi rahvastik 14.-18. sajandil (paleoantropoloogilise materjali pohjal). Magistritoo. Tartu. (Tartu Ulikooli Teaduslik Raamatukogu.)

Allmae, R. 1999. Dental and cranial pathologies in Taaksi 14th-18th cc. skeletal population. - Papers on anthropology, VIII, 9-14.

Bennike, P. 1985. Paleopathology of Danish Skeletons. Denmark.

Brothwell, D. R. 1972. Digging up Bones. Trustees of the British Museum. London.

Cesnys, G. & Balciuniene, I. 1988. Senuju Lietuvos gyventoju antropologija. Vilnius.

Derums, V. 1978. Tautas veseliba un dziednieciba senaja Baltija. Riga.

Gregg, J. P. & Gregg, P. S. 1987. Dry Bones Dakota Territory Reflected. J. B. Gregg and The University of South Dakota Press.

Heapost, L. 1995. On craniology of South-East Estonian population in XI-XVIII CC.--Papers on anthropology, VI, 57-69.

Hillson, H. 1996. Dental Anthropology. Cambridge University Press.

Kalman, J. 1999. Human remains from the stone-cist graves of Rebala Lastekangrud, North Estonia. --EAA, 3: 1, 19-34.

Keene, H. J. 1985. Dental caries prevalence in early Polynesians from the Hawaiian Islands.--Journal of Dental Research, 65, 935-938.

Larsen, C. S. 1998. Post-Pleistocene human evolution: Bioarchaeology of the agricultural transition. --Proceedings 14th International Congress of Anthropological and Ethnological Sciences Williamsburg, Virginia, July 26 - August 1, 1998.

Limbo, J. 2001. Odontology of Pada Cemetery.--Papers on Anthropology, 10, 128- 140.

Limbo, J. 2003. Pada kalme (XI-XIII saj.) odontoloogiline iseloomustus. Magistritoo. Tartu. (Tartu Ulikooli Teaduslik Raamatukogu.)

Niglas, K. 2001. Statistilise andmetootluse pakett SPSS 10.0. Pohikursus. Tallinn.

Pindborg, J. J. 1970. Pathology of the Dental Hard Tissues. Munsgaard. Copenhagen.

Power, C. 1985. Anthropological studies on the dental remains from some Irish archaeological sites.--OSSA, 12, 171-186.

Roberts, C. A. & Cox, M. 2003. Dental disease from prehistory to the post- medieval period in Britain: Frequency and paleoepidemiology. - Paleopathology Association 30th annual meeting (North America) April 22 and 23, 2003, Tempe, Arizona, abstracts.

Rosing, F. W. 1977. Methoden der aussagemoglichkeiten der anthropologischen LeichenbrandBearbeitung. --Archaologie u. Naturvissenschaften, 1, 53-80.

Sarap, G. 1993. Jouga kalmistu odontoloogiline iseloomustus.--Vadjaparased kalmed Eestis 9.-16. sajandil. (Muinasaja teadus, 2), Tallinn, 249-256.

Sutter, R. C. 1995. Dental pathologies among Inmates of the Monroe County Poorhouse.--Bodies of Evidence: Reconstructing History through Skeletal Analysis. Ed. Grauer, A., 185-196.

[TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1987. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] (Kasikiri Vilniuse Ulikooli Teaduslikus Raamatukogus.)

[TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.], 20, 102-114.

[TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1970. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1973. [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.]

Jana Limbo

Jana Limbo, Ajaloo Instituut (Institute of History), Ruutli 6, 10130 Tallinn, Eesti; Jaana.Limbo@mail.ee
Tabel 1. Taiskasvanute ja laste sooline ja vanuseline jaotumine
Pada skeletiseerias

Table 1. Age and sexual distribution of adults and infants among
Pada skeletons

 Kokku Naised Mehed

Vanuseruhm N % N % N %

Sendis 2 2,5 - - 2 100
Maturus 29 35,8 9 31,0 20 68,9
Adultus 43 53,1 22 51,1 21 48,8
Juvendis 7 8,6 3 42,8 4 57,1
Kokku taiskasvanuid 81 100 34 42,0 47 58,0

Infantilis II 38 63,4 13 34,2 25 65,7
Infantilis 1 22 36,6 - - - -
Kokku lapsi 60 100

Tabel 2. Kaariese esinemine erinevates vanuseruhmades meestel ja
naistel

Table 2. The distribution of caries related to sex and age group

 Kaarieses Kokku N/n,
 Indiviide, indiviide, kaaries,
Vanuseruhm N n % naised

Juvenilis 7 3 42,8 3/1
Adultus 43 33 76,7 22/18
Maturus 28 19 67,8 9/5
Sendis 2 2 100 -
Kokku 80 57 7,125 34/24

Infantilis I 22 11 50,0
Infantilis II 38 23 60,5 13/8
Kokku 60 33 55,5

 Kokku N/n,
 Kaariese %, kaaries, Kaariese %,
Vanuseruhm naised mehed mehed

Juvenilis 33,3 4/2 50
Adultus 81,8 21/15 71,4
Maturus 55,5 19/15 78,9
Sendis - 2/2 100
Kokku 70,6 46/34 73,9

Infantilis I
Infantilis II 61,5 25/15 60,0
Kokku

Tabel 3. Kaariese esinemissagedus taiskasvanute ja juveniilide
erinevatel hammastel ning erinevused ulemise ja alumise loualuu
erinevate hammaste vahel

Table 3. The occurrence of caries in different teeth in adults
and juveniles and differences between upper and lower teeth

 Ulaloualuu Alaloualuu

 Kokku, Kokku,
Hamba tuup N n % N n %

M3 78 19 24,3 79 12 15,1
M2 123 25 20,3 119 26 21,8
M1 121 31 25,6 124 31 25,0
P2 127 19 15,0 129 16 12,4
P1 134 14 10,4 135 15 11,1
C 137 11 8,0 132 6 4,5
I2 112 6 5,3 124 4 3,2
I1 105 7 6,6 110 10 9,1
Kokku 937 132 14,4 952 120 12,6

 Kokku

 Kokku, n %
Hamba tuup N

M3 157 31 19,7
M2 242 51 21,0
M1 245 62 25,3
P2 256 35 13,6
P1 269 29 10,8
C 269 17 6,3
I2 236 10 4,2
I1 215 17 7,9
Kokku 1889 252 13,3

Tabel 4. Kaariese esinemine laste piimahammastel

Table 4. The occurrence of caries in children's milk teeth

 Ulaloualuu Alaloualuu

 Kokku, Kokku,
Hamba tuup N n % N n %

M2 100 17 17,0 100 13 13,0
M1 97 20 20,6 94 19 20,2
C 77 13 16,8 73 10 13,6
I2 43 3 7,0 49 3 6,1
I1 45 34 6,6 42 3 7,1
Kokku 362 56 15,4 358 48 13,4

 Kokku

 Kokku,
Hamba tuup N n %

M2 200 30 15,0
M1 191 39 20,4
C 150 23 15,3
I2 92 6 6,5
I1 87 6 6,8
Kokku 720 104 14,4

Tabel 5. Kaariese paiknemine hambal taiskasvanutel ja noorukitel

Table 5. The location of caries in different teeth in adults and
juveniles

 Ulaloualuu

Kaaries
eraldi Kaaries
kaelal ja Kaaries kaelal Kaaries, Hamba
kroonil kroonil (primaarselt) n tuup

1 5 13 19 M3
2 3 20 25 M2
2 6 23 31 M1
- 1 18 19 P2
- 1 13 14 P1
- - 11 11 C
- - 6 6 I2
- - 7 7 I1
5 16 111 132 Kokku

Ulaloualuu Alaloualuu

Kaaries Kaaries
eraldi Kaaries eraldi
kaelal ja Kaaries, kaelal Kaaries kaelal ja
kroonil n (primaarselt) kroonil kroonil

1 12 5 7 -
2 26 20 6 -
2 31 24 7 -
- 16 14 1 1
- 15 13 2 -
- 6 5 1 -
- 4 4 - -
- 10 10 - -
5 120 95 24 1

Tabel 6. Kaariese paiknemine laste piimahammastel

Table 6. The location of caries in children's milk teeth

 Ulaloualuu

Kaaries
eraldi
kaelal ja Kaaries Kaaries Kaaries, Hamba
kroonil kroonil hamba-kaelal n tuup

- 4 13 17 M2
1 3 16 20 M1
- - 13 13 C
- - 3 3 12
- 1 2 3 11
1 8 47 56 Kokku

Ulaloualuu Alaloualuu

Kaaries Kaaries
eraldi eraldi
kaelal ja Kaaries, Kaaries Kaaries kaelal ja
kroonil n hamba-kaelal kroonil kroonil

- 14 11 3 -
1 19 17 2 -
- 10 10 - -
- 3 3 - -
- 3 3 - -
1 49 44 5 -

Tabel 7. Alveolaarkaare reduktsiooni esinemine erinevates
vanuseruhmades meestel ja naistel

Table 7. Sex and age distribution of alveolar reduction

 Kokku N/n,
 Alveolaarkaare alveolaarkaare
 reduktsioon, reduktsioon,
Vanuseruhm N n % naised

Junenilis 7 - - 3/0
Adultus 41 13 31,7 20/5
Maturus 24 19 79,1 7/6
Sendis 2 2 100 -
Kokku 74 34 45,9 30/11

 Alveolaarkaare Kokku N/n, Alveolaarkaare
 reduktsioon, alveolaarkaare reduktsioon,
 naised, reduktsioon, mehed,
Vanuseruhm % mehed %

Junenilis - 4/0 -
Adultus 25,0 21/8 38,1
Maturus 85,7 17/13 76,5
Sendis - 2/2 100
Kokku 36,6 44/23 52,2

Tabel 8. Pre mortem loualuust puuduvate hammaste esinemine erinevates
vanuseruhmades meestel ja naistel

Table 8. Sex and age distribution of pre mortem tooth loss

 Kokku N/n,
 Pre mortem pre mortem
 hambad hambad
 Indiviide, puudu, puudu,
Vanuseruhm N n % naised

Junendis 7 - - 3/0
Adultus 36 12 33,3 16/5
Maturus 26 21 80,7 8/7
Sendis 2 - - -
Kokku 71 33 46,4 27/12

 Pre
 Pre mortem Kokku N/n, mortem
 hambad pre mortem hambad
 puudu, hambad puudu,
 naised, puudu, mehed,
Vanuseruhm % mehed %

Junendis - 4/0 -
Adultus 31,2 20/7 35,0
Maturus 87,5 18/14 77,7
Sendis - 2/0 -
Kokku 44,4 44/21 47,7

Tabel 9. Pre mortem puuduvad hambad taiskasvanutel ja juveniilidel
ning erinevus ulemisel ja alumisel loualuul puuduvate hammaste
vahel

Table 9. Pre mortem tooth loss in adults and juveniles and
differences in tooth loss between the upper and the lower jaw

 Ulaloualuu Alaloualuu

Hamba Kokku, Kokku,
tuup N n % N n %

M2 139 16 11,5 140 21 15,0
M1 144 23 15,9 144 20 13,9
P2 142 15 10,5 135 6 4,4
P1 141 7 4,9 137 2 1,5
C 139 2 1,4 135 3 2,2
I2 117 5 4,3 128 4 3,1
I1 108 3 2,7 117 7 5,9
Kokku 930 71 7,6 936 63 6,7

 Ula- ja alaloualuu
 Kokku vaheline erinevus

Hamba Kokku,
tuup N n % % [X.sup.2] p

M2 279 37 13,2 3,5 0,76 0,38
M1 288 43 14,9 2,0 0,21 0,61
P2 277 21 7,5 6,1 3,89 0,49
P1 278 9 3,2 3,4 2,79 0,09
C 274 5 1,8 0,8 0,16 0,68
I2 245 9 3,6 1,2 0,16 0,68
I1 225 10 4,4 3,2 1,48 0,22
Kokku 1866 134 7,18 - - -

Tabel 10. Abstsesside esinemine erinevates vanuseruhmades meestel
ja naistel

Table 10. Sex and age distribution of abscesses

 Kokku N/n,
 Indiviide, Abstsessidega abstsessidega
Vanuseruhm N indiviide, n % naised

Juvenilis 7 1 14,2 3/1
Adultus 40 13 32,5 19/7
Maturus 25 10 40,0 7/3
Senilis 2 1 50,0 -
Kokku 74 25 33,7 29/11

 Kokku N/n,
 Abstsessidega abstsessidega Abstsessidega
Vanuseruhm naised, % mehed mehed, %

Juvenilis 33,3 4/0 -
Adultus 36,8 21/6 28,5
Maturus 42,8 18/7 38,8
Senilis - 2/1 50,0
Kokku 37,9 45/14 31,1

Tabel 11. Abstsesside esinemissagedus taiskasvanute ja noorukite
erinevatel hammastel ning erinevus abstsesside esinemises ulemisel ja
alumisel 1oualuul

Table 11. The occurrence of abscesses in different teeth of adults
and juveniles and differences in abscesses between the upper and the
lower jaw

 Ulaloualuu Alaloualuu

 Abstsessiga Abstsessiga
Hamba Kokku, hambaid, Kokku, hambaid, %
tuup N n % N n

M3 78 1 1,3 79 - -
M2 123 7 5,7 119 2 1,7
M1 123 12 9,7 124 4 3,2
P2 128 2 1,6 130 1 0,7
P1 136 5 3,6 135 - -
C 138 4 2,9 132 - -
I2 112 1 0,9 124 - -
I1 107 2 1,8 110 - -
Kokku 945 34 3,6 953 7 0,7

 Ula- ja alaloualuu
 Kokku vaheline erinevus

 Kokku, Abstsessiga
Hamba N hambaid,
tuup n % % [X.sup.2] p

M3 157 1 0,6 1,3 0,91 0,34
M2 242 9 3,7 4,0 2,76 0,09
M1 247 16 6,4 6,5 4,11 0,04
P2 258 3 1,2 0,9 0,29 0,58
P1 271 5 1,8 3,6 4,98 0,02
C 270 4 1,5 2,9 4,11 0,04
I2 236 1 0,4 0,9 1,02 0,31
I1 217 2 0,9 1,8 2,05 0,15
Kokku 1889 41 2,1

Tabel 12. Kaariesest nakatunud molaaride ja pre mortem puuduvate
molaaride esinemissagedused Pada ruhmas ja Taani viikingiajast

Table 12. Molar caries and pre mortem molar loss in finds of the Pada
group and of the Danish Viking period

 Kaariesest
 Kaariesega Kokku nakatunud
 molaare, vaadatud molaare,
Vanuseruhm n molaare %

Juvenilis 9 75 12,0
Adultus 60 389 15,4
Maturus 27 204 13,2
Senilis 8 24 33,3
Kokku 104 692 15,0

 Taani 9.-11. sajand *

Juvenilis - 8 -
Adultus 17 189 9,0
Maturus 7 158 4,4
Senilis 5 22 22,7
Kokku 28 377 7,4

 Pre mortem
 Pre mortem Kokku puuduvaid
 puuduvaid vaadatud molaare,
Vanuseruhm molaare hambasompe %

Juvenilis - 65 -
Adultus 27 402 6,7
Maturus 78 258 30,23
Senilis - 24 -
Kokku 105 749 14,0

 Taani 9.-11. sajand *

Juvenilis - 28 -
Adultus 54 679 8,0
Maturus 195 871 22,4
Senilis 21 106 19,8
Kokku 270 1684 16,3

* Bennike 1985.

Joon 1. Indiviidide vanuseline jaotumine Pada skeletiseerias.

Fig. 1. Age distribution of skeletons from Pada cemetery.

Infantilis I 16%
Infantilis II 27%
Juvenilis 5%
Adultus 30%
Maturus 21%
Senilis 1%

Note: Table made from bar graph.

Joon 2. Kaariesest nakatunud indiviidide osakaal erinevates
vanuseruhmades.

Fig. 2. The occurence of caries in different age groups.

Infantilis I 50
Infantilis II 60,5
Juvenilis 42,8
Adultus 76,7
Maturus 67,8
Senilis 100

Note: Table made from bar graph.
COPYRIGHT 2004 Estonian Academy Publishers
No portion of this article can be reproduced without the express written permission from the copyright holder.
Copyright 2004 Gale, Cengage Learning. All rights reserved.

Article Details
Printer friendly Cite/link Email Feedback
Author:Limbo, Jana
Publication:Estonian Journal of Archaeology
Date:Jun 1, 2004
Words:7072
Previous Article:A kisten from Mulli, Raisio--a manifestation of middle Europe in southwestern Finland/Raisio Mulli piitsnuia munak --kesk-Euroopa ilming edela-soomes.
Next Article:Seeking common ground for archaeology and design.

Terms of use | Privacy policy | Copyright © 2022 Farlex, Inc. | Feedback | For webmasters |