Arheoloogia uusi voimalusi naitav arheobotaanika kogumik.

Medieval Food Traditions in Northern Europe. Ed. S. Karg. (Publications from the National Museum Studies in Archaeology & History, 12.) Copenhagen, 2007. 230 pp.

Moned aastad tagasi kurtsid arheobotaanikaga tegelevad inimesed Eestis, et see on vahetuntud teadusala, mida siinsetes ulikoolides ei opetata, ja et sellega tegelevaid inimesi saab uhe kae sormedel ules lugeda. Samas osutab aga arheoloogiliste kaevamiste kaigus Eestis viimasel paarikumnel aastal voetud pinnaseproovide arv siiski vajadusele ja ka voimalusele selles valdkonnas ajalooteadusele kasulik olla. On ju arheobotaaniline materjal uks materiaalse kultuuri uurimise allikatest. Seetottu on arheoloogilised kaevamised vaid andmete kogumiseks ja ulivajalikuks eelduseks jargnevatele kameraalsetele uurimistele ning selle baasil tehtavale teadustoole. Et selles vallas tehakse usna edukatki rahvusvahelist koost ood, naitab kujukalt Pohjamaade Ministrite Noukogu poolt toetatud ja seitsme pohjapoolse Euroopa riigi teadlaste osavotul toimunud rahvusvahelise uurimisprojekti "The Hansa Network 2001-2006" artiklite kogumiku naol ilmunud kokkuvote. Selles on vaadeldud toitumisega seotud keskaegseid taimeleide hansakaubanduse kontekstis.

Projekti eesmargiks oli koguda kokku info viimastel aastakumnetel toimunud arheoloogilistel kaevamistel saadud taimeleidude kohta, et pakkuda vordlusmaterjali pohiliselt kirjalike allikate pohjal koostatud ulevaadetele ja uurimustele keskaegsest toitumisest Pohja- ning Kesk-Euroopas. Autoriteks on Taani, Rootsi, Norra, Soome, Eesti, Poola ja Saksamaa juhtivad arheobotaanikud. Kogumikuna avaldatud uurimused pohinevad peamiselt linnade leiumaterjalil, kuna maapiirkondade keskaegsetes asulates ei ole sageli kaevamisi labi viidud voi puudub arheobotaaniline leiuaines. Koikides kogumiku artiklites on antud toitumisega seotud taimeleidude nimekirjad sajandite labiloikes. Enamasti holmavad artiklid ajavahemikku 12.-17. sajandini. Vaatamata andmete kogumise kaigus toimunud standardiseerimisele, on raamatu artiklid leidude kasitluse poolest vaga erinevad. Monel juhul on keskaegse materjali korval kasitletud ka varasemat voi hilisemat, et hansakaubandusega seotud arenguid paremini naidata. Samuti pole piirdutud uksnes toitumisega seotud leidudega, vaid on naidatud ka teisi taimeleide toitumisele lahedastest kasutusvaldkondadest ja eksootilisi leide. Viimases, nn sunteesivas artiklis, on nende pohjal puutud valja tuua pohjapoolse Euroopa keskaegse toitumise trende ja eristada hansakaubandusega seotud isearasusi ning arenguid. Artiklite lopus on taimeleidude nimekirjad ladina, inglise ja kohalikus keeles. Kuna koik artiklid sisaldavad viiteid, on raamatu lopus uhine kirjanduse loetelu, samuti taimenimede indeksid ja autorite aadressid. Raamat loodab pakkuda lugemist mitte uksnes arheobotaanikutele voi ajaloolastele, vaid ka laiemale huviliste ringile. Jargnevalt uksikutest artiklitest kokkuvotlikult.

Almuth Alslebeni, Kieli Christian-Albrechti Ulikooli muinas- ja keskaja arheoloogia instituudi uurija artikli pealkirjaks on .Toitumine Saksamaa hansalinnades.. Sissejuhatav nii Hansa Liidu ajaloo kui arheobotaanikameetodi suhtes, tegeleb artikli autor Saksamaa 18 linna leiumaterjaliga. Ta vaidab, et isegi katse anda korralik ulevaade koikide nende linnade arheobotaanilisest andmestikust uletaks oma komplekssuses antud raamatu mahu. Ta jagab leiud kahte kategooriasse: pohitoidutaimedeks, sh leivaviljad, ja nendeks, mis leevendavad toitumise monotoonsust, sh koogiviljad, puuviljad, urdid ning vurtsid, ravimtaimed ja ilutaimed. Alapealkirja all "Luksustoit" naitab autor piiratud leiukohtade baasil seoseid toidutaimede ja kruntidel elanud asukate sotsiaalse kuuluvuse vahel (kaupmehed--I, kasitoolised-II). Ta vaidab, et taimejaanuste esinemine jaatmekastide (latriinide) kontekstis uhelt poolt juba katkeb endas viidet tarbija kuuluvusest rikkama elanikkonna hulka, kes jaatmekaste rajasid, kuid samas voisid nende kasutajateks olla ka majaabilised. Autor ei leia pohimottelisi erinevusi Laane-, Louna-, Ida- ja Pohja- Saksamaa linnade toitumist puudutava arheobotaanilise materjali vahel. Toitumine Balti mere piirkonna lounapoolsetes hansalinnades oli uhesugune, kuid see erines tunduvalt Novgorodi omast; edasist arheobotaanilist uurimist vajaks Novgorodi Peetriou.

Poola autorite Malgorzata Latalowa, Monika Badura, Joanna Jarosinska ja Joanna ?wi?ta-Musznicka Gda?ski Ulikooli bioloogia instituudi paleookoloogia ning arheobotaanika laborist artikli pealkirjaks on "Kasulikud taimed keskaegses ja keskajajargses arheobotaanilises materjalis Pohja-Poola hansalinnades (Kol?brzeg, Gda?sk ja Elbl?g)". Tekstis on hulgaliselt viiteid arheobotaanilistele uuringutele Poolas, kuid artiklis on kasitletud uksnes kolme linna ajalugu ja taimset leiumaterjali. Uuritud 615 proovi leiukohad on kantud kaartidele ja esitatud sajandite ning kihtide tupoloogia kaupa. Proovivotukohtade hulgas on ka nn Teraviljasaar, mille leiumaterjal on vastavuses 15.-18. sajandi Gda?ski teraviljaekspordi sortimendiga. Artikkel on pohjalik ja informatiivne ning toob kokkuvottes ara paljude taimeliikide andmestiku ja tolgenduse: taimed, mida kasvatati kohapeal, kuid mis voisid kuuluda ka regionaalse voi rahvusvahelise kaubanduse artiklite hulka, kokku 45; eksootilised taimed, mida kohapeal ei kasvatatud, sh ida- ja lounamaised vurtsid ning puuviljad, kokku 9; taimed, mille vilju voidi teatud ajal loodusest koguda, kokku 24; taimed, mida saadi ainult loodusest, kokku 16. 13. ja 14. sajandi taimeleidudel (naiteks muskaatpahkli Myristica fragrance leid 13. sajandist) on eriline tahtsus, sest ulatuslik kirjalik allikmaterjal sellest ajast puudub.

Ulle Sillasoo ja Sirje Hiie Tallinna Ulikoolist on artiklis .Arheobotaaniline lahenemine Eesti hansaaegse toidu uurimisele. vaadelnud 13.-18. sajandi taimeleide Tallinnast, Tartust, Viljandist ning Parnust pollumajanduse, kaubanduse ja toitumise kontekstis. Arheoloogia ja kirjalike allikate kombineerimisel on leitud, et pohitoiduses tarbiti koige rohkem rukist ning otra. Nisu, kaer, herned, oad, hirss ja tatar olid teisejargulised. Arheobotaanilised leiud naitavad metsamarjade suurt osatahtsust keskaegsete linnaelanike toidus: nende osakaal oli siinses pohjamaises kliimas kultuurpuuviljadest kolm kuni neli korda suurem. Ounad olid enim tarbitud kultuurpuuviljad. Arheobotaaniline materjal eksootiliste vurtside ja puuvilja naol viitab valismaistele kultuurimojudele linnaelanike toidus; kirjalikud allikad on siin kohati informatiivsemad. Hansakaubandusega seotud kultuurim ojud avaldusid arvatavasti ka kohalikus pollunduses ja aianduses, sest allikates mainitakse pollupinna suurenemist, kaubitsemist koogiviljaseemnetega ning koogiviljakasvatust, mida arheobotaaniline materjal osaliselt kinnitab.

Terttu Lempiainen Turu Ulikooli botaanikamuuseumist on artiklis "Arheobotaanilised toendid taimedest keskajal ja varauusajal Soomes. kasitlenud 27 kaevandi arheobotaanilist materjali. Leiukohtadeks ei ole mitte uksnes linnad, vaid ka maapiirkondade asulad. Autor on 11.-19. sajandi leide kasitlenud kolmes kategoorias: teraviljad--kohalikud kultivaarid voi kaubaartiklid; teised kultuurtaimed--kaupmeeste poolt sisse toodud voi kohalikku paritolu, samuti kogutud taimed looduslikust taimkattest; polluumbrohud. Eraldi on mainitud tungaltera leidu. Arheobotaanilise materjali korval, mis on esindatud sajandite kaupa, on vordlusena ara toodud vanimad teadaolevad kirjalikud allikad, kus seda taime on mainitud. Enne hansaperioodi algust kasvatati Soomes kolme teravilja: rukist, otra ja kaera. Teistest kultuurtaimedest, sh puuviljad ja koogiviljad, on enne 12. sajandit vaga vahe teada. On vaga toenaoline, et hansaperioodil toid kaupmehed endaga kaasa paljude uute taimede seemneid ja vilju. Kirjalikud allikad kinnitavad, et 15.-17. sajandil joudsid paljud eksootilised kaubad ka perifeersesse Soome.

Karin Viklund, Umea Ulikooli arheoloogia ja Saami-uuringute osakonnast on arheobotaanilistest leidudest kirjutanud pealkirja all "Rootsi ja Hansa--pollunduse, aianduse ja toitumisharjumuste muutumise arheobotaanilised aspektid keskaegses Rootsis". Artikli uheks huvipunktiks on, mil maaral levisid saksa kolonistide ja kaupmeeste toitumistraditsioonid kohalike elanike hulgas. Materjal holmab viimasel 30 aastal uuritud 13.-17. sajandi arheobotaanilisi leide keskaegsetest linnadest, sh ka seitsmest pohjavajunud laevast Stockholmi kesklinnas. Suurem osa materjalist parineb Uppsalast. Taimeleide on analuusitud ruhmades: teraviljad ja kaunviljad; olitaimed; koogiviljad; urdid, vurtsid, ravim-ning varvitaimed; polluumbrohud; ollepruulimisega seotud taimed. Eraldi on kasitletud kaubandust ja importi ning linlikku toitu. Uute taimede introdutseerimist ja kultiveerimistehnika muutumist on uldiselt seostatud eeskatt munkade ning kloostritega, mis tekkisid Rootsis 12. sajandil, kuid vaga paljud nendest oletustest nouavad veel toestust. Autori arvates oli munkade moju suurim monede urtide ja puuviljade kasvatamisel. Ulatuslik hansakaubandus toi endaga kaasa markimisv aarseid muutusi, mille mojud olid suurimad kaevanduspiirkondades ja administratiivsetes keskustes ning linnades. Lameda odraleiva asemel hakati tarbima kergitatud rukkileiba (Skanes leidis see muutus aset juba viikingiajal). Suurenes rukki, kaunviljade, lina ja naeriste kasvu- ning kulvipind. Autori arvates ei mojutanud hansakaubandus maapiirkondade pollumajanduslikku praktikat palju, kuid asetleidnud muutusi ei saa kindlasti ainult kloostrite arvele panna.

Sabine Karg.i, projekti "The Hansa-Network" eestvedaja ja raamatu toimetaja artikli pealkirjaks on "Pikaajalised toitumistraditsioonid: arheobotaanilised toendid Taanist dateerituna keskaega ja varauusaega". Taani andmestik holmab 30 linna ja vaiksema asula arheoloogilisi taimeleide, mis on dateeritud 11.-19. sajandiga. Autor annab pogusa ulevaate teema kirjalikest allikatest, kaevanditest, metodoloogilistest aspektidest ja arheobotaanilistest leidudest taimede kasutusest tulenevas jaotuses, sh teraviljad, teraviljaumbrohud, olitaimed, puuviljad ning pahklid, urdid, vurtsid, rohutaimed ja ollelisandid ning teised kasulikud taimed. Ka tema on jareldanud, et tavalise elanikkonna toitumistavasid Hansa Liidu kaubanduslik tegevus ei mojutanud ja taanlaste toit jai kogu keskaja valtel vaga traditsiooniliseks. Erandiks olid vaimulikud pidustused, mida peeti aastaringselt kloostrites, kus tarbiti riisi, valget leiba ja Saksamaa importolut. Kuningliku oukonna toitumine ei ole arheobotaaniliste leidudega veel holmatud ja see too seisab alles ees. Varauusaegsed leiud viitavad eksootiliste taimede joudmisele laiema tarbijaskonna kodudesse ja linnaaedadesse hiljemalt 17. sajandiks.

Kari Loe Hjelle Bergeni Ulikooli loodusloomuuseumist on kasitlenud 13.-18. sajandi taimeleide kolmest Norra linnast--Oslost, Bergenist ja Trondheimist --pealkirja all "Valiskaubandus ja kohalik produktsioon--taimejaanused keskaegsest Norrast" pohirohuga Bergenil. Tegemist on linnadega, mis hansakaubanduses kas otseselt ei osalenud voi paiknes seal uksnes hansakontor. Erinevused nende kolme linna toitumise vahel on tingitud juba nende geograafilisest asendist: kui Oslo ja Trondheim asuvad suhteliselt tasasel alal, mis voimaldas teraviljakasvatusega soodsalt tegelda, siis Bergeni magistel nolvadel olid talumajapidamised vaiksemad ning pigem keskenduti loomakasvatusele ja kalandusele. Koikides nendes linnades domineerisid taimse leiumaterjali hulgas kohapeal kasvavad toidutaimed ja metsamarjad ning pahklid. Samas oli leidude hulgas ka kaugkaubandusele viitavaid taimi. Bergenis oli tahtsal kohal teraviljaimport. Kirjalikes allikates on toiduks tarvitatud taimede hulk mitmekesisem kui arheobotaanilises materjalis. Oietolmuanaluusi abil on voimalik tuvastada naiteks aedoa kasutamist toidus, mis ei selgu taimsete makrojaanuste meetodit kasutades.

Suntees ja tulevikumissioon on kokkuvotlik peatukk, kus eelnenud kirjutiste pohjal on proovitud leida Pohja-Euroopa hansaperioodi toitumistavade uhisjooni ja moelda, mida ning kuidas tulevikus uurida. Nii kirjalikud kui ka arheobotaanilised allikad on katkendlikud ja saavad uksteist vaid taiendada; teraviljad ja vurtsid on paremini esindatud kirjalikes allikates, puuviljad ning marjad arheoloogilises materjalis. Selles peatukis on vordleval joonisel naidatud, milline oli kogutud, kasvatatud ja imporditud puuviljade, marjade ning pahklite osakaal eri maades 13. ja 16. sajandil. Kui vorrelda koikide leitud taimeliikide mitmekesisust, siis eristub kaks piirkonda. Pohja-Saksamaal, Pohja-Poolas ja Eestis (Liivimaal) voeti asja introdutseeritud toidutaimed linnaelanike toidus koheselt kasutusele. Balti mere loodeosas ja Norras suhtuti uuendustesse konservatiivsemalt, seal puuduvad naiteks riisi ja musta pipra leiud. Arheobotaaniline materjal viitab perioodile iseloomulike toidutaimede tarbimisele, sh unimagun ja kanep; till ning koomned olid tuupilised maitsetaimed. Eksootiliste taimede hulka, mida on leitud koikidest hansaaegsetest Pohjamaadest, kuuluvad viinamari, viigimari ja kreeka pahkel. Rukis ja oder olid koikides maades tahtsaimad teraviljad nii kultivaaride kui ka kaubaartiklitena. Pohja-Saksamaa ja Pohja-Poola leiuaines oli liigiliselt koostiselt marksa mitmekesisem kui ulejaanud maades. Projekti kaigus koostatud andmebaas voimaldaks antud teemal labi viia taiendavaid analuuse.

Ulle Sillasoo ja Jaan Tamm

Ulle Sillasoo, Tallinna Ulikooli okoloogia instituudi maastikuokoloogia osakond, Eesti humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskus, Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Eesti; [e-mail]

Jaan Tamm, Eesti Muinsuskaitse Selts, Pikk 46, 10111 Tallinn, Eesti; [e-mail]